Queijo de coalho, mida nimetatakse ka queijo coalhoks, on Brasiilia juust, mida toodetakse peamiselt Brasiilia kirdeosas. Seda võib süüa värskelt, röstitult või lisada küpsetatud või praetud roogadesse. Queijo de coalho, mida tõlgitakse kui “juustukohupiim”, “talujuust” või “laabijuust”, valmistatakse lehma täispiimast.
Brasiilia Ceará, Rio Grande do Norte, Paraiba, Pernambuco ja Bahia osariikide põllumehed on tootnud queijo de coalhot umbes sajandi. Piirkonna populaarne ajalugu ütleb, et juustu avastasid reisijad, kes kandsid piima loomade maost valmistatud kottides. Transportimisel piim hüübis ja muutus juustuks, mis avastati olevat maitsev viis piima säilitamiseks. Kohalikud talupidajad võivad juustu endiselt toota, et säilitada piima transpordiks, kuid nüüd toodetakse seda ka tööstuslikult.
Juustu tootmiseks ekstraheeriti laap – ensüüm, mis aitab piimal kohupiima moodustada – algselt kohaliku närilise nimega Moco maost või teiste loomade maost. Väikesed talud võivad endiselt kasutada loomade maost saadud laabi, kuid suuremad queijo de coalho tootjad kasutavad tööstuslikku laabi. Tüüpiline juustu suurte või väikeste partiidena valmistamise protsess hõlmab piima pastöriseerimist, laabi lisamist, kohupiima moodustumist, kalgendi vadakust eraldamist ning seejärel juustude soolamist, vormimist ja pressimist.
Pärast juustu pressimist valmivad need tavaliselt kuni kuu aega, kuid neid võib süüa ka värskelt. Queijo coalho moodustab pehme kamara ja seda saab säilitada ühe aasta. Pikemad säilitusajad põhjustavad aga juustu kuivamist.
Queijo de coalho maitse on soolane ja veidi hapukas ning selle söömisel võib tekkida “piuksuv” tunne. See on poolkõva juust, kuid kerge tekstuur muudab selle ka väga kergeks. Juustu müüakse tavaliselt silindriliste või ristkülikukujuliste plokkidena, mis kaaluvad 1.1–3.3 naela (umbes 0.5–1.5 kg).
Röstitud queijo de coalho on populaarne suupiste, mida Brasiilia randades müüvad müüjad pulga otsas. Juustu pruunistatakse käeshoitavates ahjudes — kuumutamisel see ei sula — ja vahel lisatakse erinevaid maitseaineid. Seda müüakse ka värskelt või valminuna kohalikel laatadel. Lisaks värskelt või röstitult söömisele saab juustu kasutada paljude roogade, näiteks juustuleibade koostisosana.