Strammer Max on teatud tüüpi singi-munavõileib, mis on populaarne suupistena Saksa köögis. Need võileivad on üldiselt saadaval pubides, restoranides ja tänavakioskites ning neid tarbitakse sageli koos õllega. Ülem-Saksi murrete sõnaraamatu järgi kujunes termin Strammer Max välja 1920. aastatel Berliini tänavaslängina, mis tähistab erekteeritud peenist; saksa keeles tähendab Strammer püstist või jäika ning saksakeelset üldnimetust Max kasutati sageli peenise sünonüümsõnana. Arvati, et singivõileivad suurendavad meeste libiidot ja seetõttu hakati neid nimetama Strammer Maxiks; võileibu tuntakse ka kui jäik Max või tihe Max võileivad.
Strammer Maxi võileibadel on erinevaid piirkondlikke variatsioone, kuid peamised Strammer Maxi koostisosad on rukkileib, või, sink, Šveitsi juust, jäme sool, Cayenne’i pipar ja munad. Võileibade valmistamiseks sulatatakse pannil veidi võid ning seejärel asetatakse pannile rukkileivaviil ja praetakse keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kergelt läbi. Seejärel eemaldatakse röstitud leib ja järgmisena praetakse pannil õhukesed singiviilud paar minutit.
Praetud singiviilud asetatakse röstitud rukkileivale ja pannakse kõrvale. Seejärel praetakse pannil munad ning asetatakse singile ja leivale. Virnale lisatakse viil Šveitsi juustu ja seejärel asetatakse võileib veel mõneks minutiks pannile. Panni võib katta kaanega, et juust saaks hästi sulada.
Pärast juustu sulamist keeratakse kuumus maha, võileib kantakse taldrikule ning sulajuustu peale puistatakse soola ja Cayenne’i pipart. Kuum Strammer Maxi võileib on nüüd söömiseks valmis. Lisaks juba mainitud Strammer Maxi koostisosadele võib olla veel mitmesuguseid lisandeid, kuigi need ei kuulunud algsesse retsepti.
Nendes võileibades kasutatakse mõnikord juustu ja tomatit. Teine variant on Strammer Otto, mis kasutab singi asemel rostbiifi. Baieris on singiviilude asemel Strammer Maxi võileivad kartulid ja Leberkase viilud; Leberkase on küpsetatud liharoog, mis on valmistatud hästi jahvatatud sibula, sealiha, peekoni ja soolaliha segust.