Omurice ehk omu-raisu on Jaapani fusioonroog, mis koosneb tavaliselt praetud riisist, mis on mähitud või kaetud omletiga. Seda serveeritakse sageli ketšupiga, mida mõnikord kasutatakse sõnumi või sööja nime kirjutamiseks. Nimetus on kombinatsioon sõnast omlett ja riis ning omurice on näide yohshokust ehk lääne päritolu toidust, mis on muudetud Jaapani paletile sobivaks. Roog on omane teenijakohvikutele ja Jaapani populaarses kultuuris on söögile palju viiteid.
Sellest lihtsalt valmistatavast roast on palju variatsioone. Täidis on tavaliselt teatud tüüpi praetud riis, mis võib sisaldada köögivilju, liha või mereande. Mõned restoranid, eriti Tokyos, serveerivad ainult omurice’i ja pakuvad näiliselt lõputult erinevaid täidiseid ja lisandeid, näiteks karri või hayashi veisekastet. Seda rooga serveeritakse tavaliselt ka koolide kohvikutes, kaubamajade restoranides ja peresõbralikes söögikohtades osana laste menüüst ehk okosama rantšist.
Täidise valmistamiseks võib kasutada keedetud riisi jääke ja tavaliselt maitsestatakse kana rinnatüki või keedetud singi ja sibula või muude köögiviljadega. Köögivilju ja liha hautatakse suurel pannil või vokkpannil valmis, lisatakse keedetud riis ja segatakse, kuni see on läbi kuumutatud. Täidise värvimiseks ja maitsestamiseks lisatakse veidi ketšupit või puljongit, ilma et see märjaks muutuks. Seejärel maitsestatakse täidist maitse järgi soola ja pipraga.
Kui täidis on valmistatud, purustatakse munad ja vahustatakse kausis vähese soola ja pipraga. Seejärel valatakse see segu pannile ja lastakse küpseda, kuni servad on valmis, kuid keskosa on veel kergelt vedel. Sel hetkel saab täidise lisada otse keeduomletile, mis seejärel volditakse riisi peale, et saada suur jalgpallikuju. Teise võimalusena võib omleti ettevaatlikult pannilt välja keerata ja plaaditud riisitäidise künka peale. Omurice’i serveeritakse sageli ketšupiga peal ja köögiviljade, näiteks brokoli või kartulite kõrval.
See eine on vaieldamatult üks populaarsemaid teenijakohvikutes, kus ettekandjad on riietatud prantsuse neiu kostüümidesse. Need kohvikud on koondunud peamiselt Tokyo Akihabara piirkonda. Sööjad, kes tellivad omurice’i, saavad tavaliselt täpsustada, mida nad soovivad, et nende ettekandjad taldrikule ja toidule ketšupit kirjutaksid või joonistaks.
Viimastel aastatel on esile kerkinud omurice sarnaseid, kuid erineva täidisega roogasid. Omusoba kasutab riisi asemel täidisena yakisoba nuudleid. Kui täidiseks on taco-riis, kannab roog nime omutako, mida leidub peamiselt Okinawas.
Paljud Jaapani populaarkultuuri viited on tehtud omurice’ile, eriti animes ja mangas. Näiteks 2011. aasta anime Hanasaku Iroha teises osas serveerib peategelane oma emale omurice’i ja väljendab ketšupis pettumust, et emal jäi koolis vanematepäev vahele. Lisaks sisaldab režissöör Juzo Itami tema 1985. aasta filmis Tampopo stseeni, milles valmistatakse ette omurice.