Kipfleri kartul on teatud tüüpi kartul, mis on tuntud oma ebatavaliselt pika ja õhukese kuju poolest. Tavaliselt valmistatakse neid keetes või aurutades ning neid võib süüa üksi või lisada salatisse või muusse roogi. Suhteliselt madala tärklisesisalduse tõttu ei soovitata kipfleri kartulit aga pudruks ega praadimiseks. Kuigi need kartulid ei pruugi olla nii levinud kui teised kartulisordid sellistes riikides nagu USA, on need sageli saadaval paljudes gurmee- ja eritoidupoodides.
Kipfleri kartulite kõige ebatavalisem omadus on võib-olla nende kuju. Tavaliselt on nad üsna pikad ja õhukesed ning kõverduvad sageli ühes või mitmes kohas üsna terava nurga all. Nende nahk on tavaliselt punakaspruun, nende peale on juhuslikult jaotunud tumedamad täpid ja neil on tavaliselt vahajas läige. Nende kartulite viljaliha on tavaliselt kreemikaskollane.
Et neid kartuleid üksi nautida, otsustavad paljud kokad neid tervelt keeta või aurutada, kuni need on muutunud kahvli pehmeks. Neid saab küpsetada ja süüa koorega, kuigi mõned inimesed otsustavad koored enne toiduvalmistamist ära koorida. Oma kreemja ja maheda maitsega avastavad paljud, et nende kartulite jaoks piisab vaid näpuotsatäie soola lisamisest või tükikesest võist, et saada lihtsaks, kuid maitsvaks lisandiks.
Pärast küpsetamist säilitavad kipfleri kartulid hästi oma kuju ja seetõttu saab neid hõlpsasti viiludeks või kuubikuteks lõigata. Seetõttu on need hea valik roogadele, kus pehmem kartul võib laguneda, tekitades ebasoodsa pudruse või teralisuse. Toitude hulka, milles need kartulid hästi sobivad, on näiteks supid, salatid ja teatud vormiroad.
Tuleb märkida, et kipfleri tärklisesisaldus on väiksem kui mõnel kartulil, näiteks rusikastel. Tärklis vastutab “koheva” tekstuuri loomise eest, mis tavaliselt iseloomustab kartulipudru ja prae sisemust. Suhteliselt madala tärklisesisalduse tõttu ei kipu kipflerid pudruks või praadimisel häid tulemusi andma.
Üldiselt on kipfleri kartulit üsna lihtne leida Euroopa piirkondadest, kus neid kasvatatakse. Sellistes riikides nagu USA on muid sorte, nagu Yukoni kuld või russikas, lihtsam leida kui kipflereid. Sellegipoolest on sageli võimalik osta kipflereid nii taluturgudelt kui ka gurmee- või toidupoodidest.