Mis on Astmaatiline seisund?

Status asthmaticus on eluohtlik äge astmahoog, mida ei leevenda inhalaatorid ega muud levinud ravimeetmed. Hingamisteed muutuvad põletikuliseks ja kitsenevad nii kaugele, et hingamine muutub väga raskeks ja inimene võib teadvuse kaotada, kui haigusseisundit kohe ei käsitleta. Pärast kiirabisse sisenemist antakse patsiendile tavaliselt hapnikku ja intravenoosseid ravimeid, et hingamisteed uuesti avada. Pärast kohest ravi võib spetsialist välja kirjutada ravimeid sümptomite leevendamiseks ja teavitada patsienti tulevaste rünnakute ennetamise viisidest.

Astma on täiskasvanutel ja lastel väga levinud seisund. Allergeenid, külm õhk või intensiivne treening ärritavad hingamisteid ja käivitavad immuunsüsteemi reaktsiooni, mis põhjustab põletikku ja ahenemist. Enamik astmahaigetest leiab leevendust ägedate haigushoogude korral, kasutades bronhodilataatoreid, inhaleeritavaid või suukaudseid ravimeid, mis leevendavad põletikku ja võimaldavad hingamisteedel laieneda. Status asthmaticus’e korral aga hingamisteed bronhodilataatoritele ei reageeri. Turse ja ahenemine kipuvad mõne minuti või tunni jooksul süvenema.

Isik, kellel on astmaatiline seisund, kannatab tõenäoliselt tugeva pigistustunde rinnus, õhupuuduse, ärevuse ja segaduse all. Esialgu võib tekkida köha või vilistav hingamine ning seisundi halvenedes võivad huuled ja nahk muutuda siniseks. Ilma ravita võib hapnikupuudus kopsudes ja veres põhjustada pearinglust, motoorsete oskuste kaotust ja teadvusekaotust. Astmaatilise seisundi all kannatav inimene tuleb võimalikult kiiresti kiirabis hinnata, et vältida surmaga lõppevaid tüsistusi.

Kiirabis saavad arstid patsiendi stabiilsena hoidmiseks manustada hapnikku ja vedelikke. Tavaliselt viib arst läbi arteriaalse vere gaasianalüüsi, et hinnata hapniku ja süsinikdioksiidi taset veres. Arteriaalse vere gaasianalüüsi käigus võetakse süstla abil arterist vereproov, mida seejärel laborieksperdid analüüsivad. Arst võib teha ka rindkere röntgeni, et otsida kopsupõletiku, takistuste ja muude seisundite tunnuseid, mis võivad ravi raskendada.

Astmaatilise seisundi esmased ravimeetmed hõlmavad intravenoossete bronhodilataatorite ja suukaudsete steroidide manustamist, et aidata hingamisteid avada. Täieliku kopsupuudulikkuse vältimiseks võib patsient, kes ei reageeri, panna mehaanilisele ventilaatorile. Kui põletik taandub ja patsient saab ise hingata, saavad spetsialistid teha täiendavaid diagnostilisi analüüse, et kontrollida hingamisteede püsivaid kahjustusi.

Enamik inimesi, kes saavad astmaatilise seisundi tõttu erakorralist ravi, paranevad täielikult. Enne haiglast lahkumist kohtub patsient tavaliselt spetsialistiga, kes saab kindlaks teha tema astma vallandajad ja soovitada võimalusi nende paremaks vältimiseks. Patsiendile määratakse tavaliselt iga päev suukaudsed ravimid, mis aitavad leevendada sümptomeid, ja ülitugev bronhodilataator inhalaator, mida kasutada uue rünnaku korral.