Köha, mis moodustab ligikaudu 3 protsenti kõigist arstide konsultatsioonidest, on lastel väga levinud sümptom. Äge köha on köha, mis kestab kuni kolm nädalat ja seda põhjustab tavaliselt ülemiste hingamisteede infektsioon, näiteks külmetus. Lastel püsiv köha, mis kestab kolm nädalat või kauem, on põhjust muretsemiseks ja nõuab diagnoosimiseks arsti konsultatsiooni. Kroonilise köha võimalikud põhjused on astma, põskkoopa- või ninapõletik, söögitoru probleemid, võõrkehad ja ärritajad.
Astma on tavaline hingamisteede haigus, mille tagajärjeks on hingamisteede põletik. Astmaatilise köhaga kaasneb sageli vilistav hingamine, samuti õhupuudus ja pigistustunne rinnus. Tervelt pooltel astmat põdevatest noorukitest on köha ainsa sümptomina, mistõttu on oluline mitte välistada astma kui võimalust, isegi ilma täiendavate sümptomiteta.
Nina- ja põskkoopapõletikud, nagu sinusiit ja riniidist põhjustatud nina tilgutamine, võivad samuti põhjustada lastel püsivat köha. Riniidi (tuntud ka kui heinapalaviku) tunnusteks on aevastamine, vesine või kinnine nina ning silmade ja nina sügelus. Need sümptomid ilmnevad enamasti hooajaliste allergiatena. Aastaringsed sümptomid viitavad kokkupuutele siseruumide allergeenidega.
Gastroösofageaalne refluks on väikelastel väga levinud ja tekib siis, kui maovedelik liigub kurku üles, põhjustades lapse lämbumist. Laps esineb sel juhul käheda häälega ja lämbumisega. Refluks taandub tavaliselt pärast lapse 1-aastaseks saamist. Kui see aga hakkab tekitama sekundaarseid füüsilisi probleeme, nagu köha, on vaja ravi otsida.
Võõrkehad ja ärritajad on ka püsiva köha tõenäolised põhjused lastel. Pärast lapse hingamisteedesse sattumist võib mänguasi või muu võõrkeha sinna jääda kuudeks. Seda esineb sagedamini 2–4-aastastel lastel. Kokkupuude saasteainete ja sigaretisuitsuga põhjustab lastel hingamisprobleeme ja võib põhjustada köha. Selle ohu vältimiseks peaksid vanemad hoiduma oma laste läheduses suitsetamisest.
Lastel püsiva köha diagnoosimisel võetakse arvesse ka viirusinfektsiooni. Sageli valesti diagnoositud astmana võib infektsiooni põhjustada üks paljudest viirustest. Köha tekib hingamisteede põletikust ja infektsioon taandub ilma ravita.
Tavalist köha diagnoositakse kõigi füüsiliste põhjuste välistamisega ja selle asemel on psühholoogilised juured. See köha võib tuleneda obsessiiv-kompulsiivsest häirest, Tourette’i sündroomist, närvilisusest või ärevusest. Tavalist köha ei esine, kui patsient magab, ja kipub stressi korral hullemaks minema. Lastel esinev püsiv köha, millel ei ole ilmset füüsilist allikat, võib olla tavaline köha ja võib vajada psühholoogilist ravi.
Krooniliseks köhaks loetakse igasugust köha, mis ei allu käsimüügiravimitele ja jääb püsima kolme nädala pärast. Laste püsival köhal on mitu põhjust, mõned neist on eluohtlikud, mistõttu tuleks diagnoosimiseks pöörduda arsti poole. Köha ravimiseks on palju viise ja õige meetodi valimine on lapse tervise jaoks ülioluline.