Allergiaimmunoloog on arst, kes on spetsialiseerunud immunoloogia valdkonnale, keskendudes allergia ravile ja ennetamisele. Immunoloogia on immuunsüsteemi uurimine. Allergia on tingitud organismi üliaktiivsest immuunvastusest. Allergiaimmunoloog aitab diagnoosida häireid, nagu astma ja toiduallergia, ning ravib patsiente immunoteraapia või ravimitega.
Kui paljusid kergeid allergilisi reaktsioone saab ravida käsimüügiravimitega, tuleks mõnikord tõsisema kahjustuse diagnoosimiseks pöörduda allergia immunoloogi poole. Need arstid võivad allergiliste reaktsioonide tüübi ja põhjuse kindlakstegemiseks läbi viia spetsiaalseid teste. Mõned allergiad nõuavad perioodilist immuniseerimist, et neid kontrolli all hoida. Allergia immunoloog diagnoosib ja aitab patsiendil pikaajalisi allergiaid või astmat hallata.
Lisaks tavapärastele heinapalaviku ja astma tüüpidele tegeleb allergia immunoloog ka krooniliste probleemidega, nagu pikaajaline köha. Allergiline riniit ja allergiasümptomid, mis tüüpiliste ravimitega ei kao, on samuti levinud vaevused, mida seda tüüpi arstid ravivad. Allergiaimmunoloog ravib ka konjunktiviiti ehk silmaallergiat ja nahahaigusi nagu ekseem ja nõgestõbi.
Suur hulk allergia immunolooge on spetsialiseerunud toiduallergiatele ja anafülaksiale. Anafülaksia on immuunsüsteemi seisund, mille põhjustab tõsine allergiline reaktsioon mõnele vallandajale, näiteks toidule, lateksile või putuka nõelamisele. Neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja sageli antakse neile retseptiravimeid. Allergia-immunoloog kohtub nende patsientidega perioodiliselt, et hinnata ravimite toimet ja vajadusel neid kohandada.
Kuigi sageli määratakse ravimeid, võib allergia immunoloog soovitada ka patsiendil teatud tüüpi immunoteraapiat. Enamasti koosnevad need ravimeetodid spetsiaalsest dieedi- ja treeningprogrammist, mille eesmärk on tugevdada immuunsüsteemi loomulikke võimeid. Arst peab olema teadlik toiduainete või looduslike toidulisandite tüüpidest, mis suudavad immuunsüsteemi kontrolli all hoida. Eesmärk on vähendada vajadust ravimite järele ja vähendada allergilise reaktsiooni tagajärgi.
Allergiaimmunoloogiks saamine nõuab meditsiinikooli kraadi ja sellele järgnevat spetsialiseerumist. Pärast nelja-aastase bakalaureuseõppe ja vähemalt kolmeaastase meditsiinikooli lõpetamist on lisaks nõutav vähemalt kaheaastane allergia- ja immunoloogiakoolitus, olenevalt sellest, kas arst soovib töötada täiskasvanute või lastega. Allergia-immunoloogi kandidaat peab seejärel sooritama juhatuse eksami, enne kui ta omandab kutsetunnistuse.