Spinat on tumeroheline lehtköögivili, mis pärineb Kagu-Aasiast. Seda põllukultuuri on Aasias sajandeid kasutatud toiduallikana ja see oli jõudnud Euroopasse kaheksandaks sajandiks e.m.a., tagades spinati järgnemise teekonnal Uude Maailma. Enamikul turgudel, kus müüakse mis tahes kujul toodangut, müüakse spinatit sageli aastaringselt ning seda võib leida ka konserveeritud ja külmutatud kujul. Selle köögivilja kasutamiseks on tohutult palju võimalusi ja see on paljudes maailma nurkades äärmiselt populaarne.
Madalakasvulisel taimel on jämedalt labidakujulised lehed, mis võivad Savoy sordi puhul olla kortsus, lamelehelise sordi puhul aga siledad. Kui lastakse koristamata kasvada, läheb üheaastane seemneks suve lõpus, mis võimaldab lehtedel ära surra. Harvadel juhtudel kasvab spinat kaheaastase taimena, tavaliselt mõõdukamas kliimas, kuid parimaid taimi kasvatatakse tavaliselt jahedas kliimas, sest spinatiseemneid meeldib enne tärkamist mitu kuud jahutada.
Spinati lehed on õrnad, nõrgalt mõrkja maitsega. Taim on looduslikult rikas A- ja C-vitamiini, folaadi, kaltsiumi ja raua poolest, mistõttu paljud inimesed peavad seda supertoiduks ja väärtuslikuks lisandiks inimese toidulauale. Samas on spinatis ohtralt ka oblikhapet, mis häirib organismi võimet kaltsiumi ja rauda omastada. Eelkõige toores spinat on tugevalt vähenenud toiteväärtusega, kuid isegi küpsetatuna sisaldab see siiski veidi oblikhapet. Seetõttu on selle köögivilja toiteväärtusest kasu saamine keeruline. Lisaks takistab oblikhape ka kaltsiumi ja raua imendumist teistest samaaegselt tarbitavatest toiduainetest.
Lehti võib süüa toorelt, neile, kes on vähem mures toiteväärtuse pärast ja on rohkem huvitatud maitsest. Toores spinat on sageli salatite lisand. Seda saab valmistada ka mitmesuguste preparaatidena ja lisada sellistesse asjadesse nagu supid, quiche’id, vormiroad, burritod, võileivad, kastmed ja mitmed muud toidud.
Poest värsket spinatit valides peaksid tarbijad otsima krõbedaid ja ühtlase värvusega lehti. Kui lehed on veel varrel, ei tohiks need olla üldse närbunud ning olema lima- ja täppideta. Samuti tuleb spinatit väga põhjalikult pesta, sest see kasvab maapinna lähedal, kogudes endasse sodi ja mustust ning vahel peidab end lehtedesse ka mõni nälkjas või tigu.