Kui tõsine on palavikuga põskkoopapõletik?

Põskkoopapõletikku, mida nimetatakse ka sinusiidiks, iseloomustab siinuste turse ja põletik. Alguses ei pruugi palavikuga nakatumine olla ärevuse põhjus, sest tavaliselt saab sellest vabaneda enesehoolduse või antibiootikumide abil. Siiski võivad siinusinfektsioonid muutuda tõsiseks, kui neid ei ravita, ja see võib levida ja põhjustada meningiiti või verehüübeid, mis suurendavad inimese insuldi riski. Palavikuga põsekoopapõletik võib samuti kaasa aidata astma sümptomite ägenemisele, areneda krooniliseks põskkoopapõletikuks või põhjustada kõrvapõletikku.

Kui inimesel on põsekoopapõletik ja palavik, soovitatakse tal sageli pöörduda tervishoiutöötaja poole. Väikeste põskkoopapõletike juhtudega inimesi võib julgustada selle eest kodus hoolitsema ja abi otsima, kui sümptomid süvenevad või ei kao mõistliku aja jooksul. Kui inimesel on aga palavik, võib infektsioon ravimata jätmise korral muutuda tõsiseks ja meditsiinitöötajal võib olla vaja seda hinnata, et teha kindlaks, kas antibiootikumravi on õigustatud. Siiski ei ole palavikuga põhiline põskkoopapõletik tavaliselt tõsine. Seda tüüpi infektsioon allub tavaliselt antibiootikumidele hästi ja peale põskkoopapõletiku sümptomite põhjustatud ebamugavustunde ei pruugi patsiendil tekkida mingeid häirivaid mõjusid.

Mõnel inimesel tekivad siiski tõsised tüsistused. Mõnel patsiendil võib tekkida meningiit, mida iseloomustavad aju ja seljaaju põletikulised membraanid. See võib juhtuda, kui infektsioon, mis tavaliselt mõjutab põsekoopaid ja ninakäike, levib ja nakatab kahjustatud isiku aju limaskesta. Seda tüüpi infektsioon võib olla raske ja võib lõppeda surmaga.

Inimesel, kellel on palavikuga põsekoopapõletik, võivad tüsistusena tekkida ka verehüübed. Mõnel juhul võib infektsioon mõjutada ka ümbritseva piirkonna veene. Kõik tekkivad verehüübed võivad kaasa aidata insuldi tekkele.

Mõnel juhul võivad palavikuga põsekoopapõletikuga inimesel tekkida ka muud tüsistused, mis võivad olla murettekitavad, kuid vähem potentsiaalselt laastavad. Näiteks võib astma anamneesiga inimesel tekkida astma ägenemine põsekoopapõletiku tagajärjel. Mõnedel inimestel võivad tekkida ka kõrvapõletikud või krooniline põsekoopapõletik, mis tähendab, et nende sümptomid võivad kesta kauem kui kaheksa nädalat.