Kodade laperdus ja kodade virvendus on mõlemad seisundid, mis mõjutavad südame ülemisi kambreid ehk kodade osi. Nii kodade virvenduse kui ka laperduse korral tõmbub kodade kokku palju kiiremini kui tavaliselt, mistõttu verd ei pumbata tõhusalt südame alumisse kambrisse ehk vatsakestesse. Kodade virvenduse kiired kodade kokkutõmbed esinevad ebaregulaarselt ja on kaootilise rütmiga, kodade laperduse korral aga regulaarsed. Kodade virvendusarütmia korral löövad vatsakesed ebaregulaarselt, kodade laperduse korral aga kas korrapäraselt või ebaregulaarselt. Mõlemad seisundid suurendavad südamepuudulikkuse või insuldi riski.
Kui see juhtub, tõmbub kodade kokku nii kiiresti, et tekib südame ülaosa värisemine. Tavaliselt tõmbuvad südamekambrite seinte lihased kokku vastusena elektriliste impulsside signaalidele, mis pärinevad SA-sõlmest ehk südamestimulaatorist paremas aatriumis. Impulsid levivad läbi kodade, põhjustades nende kokkutõmbumist, enne kui nad läbivad nn AV-sõlme ja vatsakestesse. Kodade virvendusarütmia ja laperdus korral tekivad juhuslikud elektriimpulsid südamelihasest ja ületavad SA sõlme, põhjustades ebanormaalseid kontraktsioone.
Sel juhul võivad tekkida sarnased tüsistused. Vatsakesed löövad tavapärasest kiiremini, kuigi need ei tõmbu kokku nii kiiresti kui kodade vatsakesed. Need ei pruugi korralikult täituda ja iga löögiga südamest väljutatava vere hulk võib väheneda, millega kaasneb südamepuudulikkuse oht. Kodad ei pruugi täielikult tühjeneda ja kambritesse jäänud veri võib hüübida. Kui tromb liigub südamest välja ja jääb ajuarterisse, võib tulemuseks olla insult.
Kodade laperdus ei ole nii levinud kui kodade virvendus, kuid mõlemad seisundid esinevad vanuse kasvades sagedamini. Kõrge vererõhk põhjustab sageli mõlemat häiret. Nii kodade virvendusarütmia kui ka laperduse sümptomid võivad olla sarnased ning võivad hõlmata südamepekslemist, õhupuudust, väsimust ja valu rinnus. Pulss on mõlema seisundi korral tavaliselt tavalisest kiirem, kuid tõenäoliselt tundub see ebaregulaarne kodade virvendusarütmiaga inimestel ja regulaarne kodade laperdustega inimestel.
Selle seisundi ravi hõlmab südame löögisageduse vähendamist ja nn normaalse siinusrütmi loomist. See hõlmab probleemi põhjustavate haigusseisundite (nt südamedefekti või hüpertüreoidismi) ravi. Südame löögisageduse alandamiseks ja sünkroniseerimata südamerütmi korrigeerimiseks võib kasutada ravimeid, samuti võib anda ravimeid verehüüvete ennetamiseks. Ravi, mida nimetatakse kardioversiooniks, annab elektrilööke, et taastada südame normaalne rütm. Kodade laperdustega inimestel võib südames ebanormaalsete löögisageduste eest vastutavate kudede hävitamiseks kasutada meetodit, mida nimetatakse kateetri raadiosageduslikuks ablatsiooniks.