Teadlased on leidnud selge seose kortisooli ja treeningu vahel. Organismi toodetud kortisooli kogus on võrdeline treeningu või stressi intensiivsusega. Intensiivsed treeningvormid, nagu sprint või raskete raskuste tõstmine, suurendavad kortisooli taset. Leebemad meditatiivse komponendiga treeningvormid, nagu taiji, kõndimine või jooga, hoiavad kortisooli tootmise minimaalsel tasemel. Inimesel, kes treenib regulaarselt, on kõrgem füüsilise stressi lävi ja ta kogeb intensiivsele treeningule reageerides madalamat kortisoolitaset kui mitteaktiivsel inimesel, kes proovib sama aktiivsust.
Seos kortisooli ja treeningu vahel on selge, kuid erineb inimeseti. Keha vabastab kortisooli vastusena stressi tekitavatele sündmustele, olgu see siis füüsiline, vaimne või emotsionaalne. Kui inimene treenib intensiivselt, tajub keha seda stressivormina ja vabastab kortisooli. Kortisool põhjustab valkude ja rasvade lagunemist ning toodab uut glükoosi. See protsess kasutab salvestatud energiat ja suurendab kehakütust, et vastata tajutavatele füüsilistele vajadustele.
Aktiivne inimene kogeb kortisooli ja treeningu vahel teistsugust seost kui istuv eluviis. Inimene, kes on igapäevaselt mõõdukas tempos sörkinud, ei koge oma igapäevase treeningu ajal tingimata kõrget kortisooli vabanemist. Kui tema passiivne sõber läheb kaasa igapäevasele sörkjooksule, kogeb ta suure tõenäosusega sama trenni tehes kõrget kortisoolitaset, kuna tema keha pole füüsilise pingutusega harjunud. Samuti, kui igapäevane sörkija peaks ootamatult oma tempot kiirendama või märkimisväärselt suurendama igapäevaselt sörkivate miilide või kilomeetrite arvu, võib tema keha tajuda seda äkilist intensiivsust stressitegurina ja suurendada kortisooli tootmist.
Kortisooli ja treeningu seoseid on täheldatud ka treeningvormides, mida üldiselt seostatakse stressi vähendamisega. Jooga ja tai chi ning muud tegevused, mis sisaldavad vaimu-keha-vaimu komponenti, hoiavad teadaolevalt kortisooli taset või isegi langetavad seda mõnel juhul. Need tegevused hõlmavad sageli meditatsiooni, sügavat hingamist ja visualiseerimist, mis aitavad keha lõdvestada ja stressitaset vähendada.
Kortisooli ja treeningu vahelise seose mõistmine on oluline, sest mõnel juhul võib pikaajaline pingeline treening viia püsivalt kõrge kortisoolitasemeni. Olenevalt inimesest ja olukorrast on kõrge kortisoolitase põhjustanud viljatust, nõrgenenud immuunsüsteemi ja luutiheduse vähenemist. Kõrget kortisooli taset seostatakse ka kaalutõusuga, eriti kõhu piirkonnas. Inimesed, kes tõstavad järk-järgult oma vormisoleku taset ja järgivad korrapärast mõõdukat treeningprogrammi, kogevad tavaliselt tasakaalustatud kortisooli taset ja näitavad üles tervislikumat reaktsiooni stressile kõigis oma eluvaldkondades.