Mis on virsikuaiad?

Viljapuuaiad on koht, kus suured põllumajandustootjad ja väiksemad talud kasvatavad viljapuid ning virsikuaiad, nagu nimigi ütleb, on need, kus nad kasvatavad virsikuid. Virsikufarmis on oma viljapuuaeda lisamiseks valida paljude puuviljasortide vahel, sest virsikusorte on tuhandeid. Virsikuaedades saab kasvatada ühte kahest virsikutüübist, kleepuvast ja vabakivist. Virsikul on udune välimine koor ja selle aromaatse ja mahlase viljaliha sees süvend ehk “kivi”. Kivivirsiku puhul ei eraldu viljaliha süvendist kergesti, kivivirsiku puhul aga viljaliha ei kleepu viljaliha külge. Toidutarbijad liigitavad nektariine mõnikord paljaks või häguseks virsikuks, kuid eksperdid ütlevad, et selle päritolu pole teada.

Virsikuaedadel on eduka viljasaagi kasvu tagamiseks kindlad nõuded. Puud vajavad palju päikesevalgust ja nad hindavad hästi kuivendatud savist mulda. Mõned põllumajanduseksperdid soovitavad isegi virsikuaedade mulda paar aastat enne istutamist ette valmistada. Erinevad virsikusordid peavad enne õitsemist erinevatel aegadel jahtuma. Ootamatu külmavärin pärast pungade tekkimist võib saaki oluliselt vähendada või hävitada, pannes kasvatajad muretsema virsikuaia ilmastiku pärast.

Edukal aastal, ilma liigse külma või külmata, võib virsikupuu anda rohkelt puuvilju ja virsikufarmid peavad saaki harvendama. Põllumajandustootjad riisuvad puudelt osa viljadest, mis võimaldab allesjäänud viljadel edukalt areneda ja suuremaks saada ning see tava hoiab ka puu tervist. Põllumajandustootjad, kes tegelevad virsikuaedadega, peavad olema valvsad ka mitmete saagile suunatud haiguste suhtes, sealhulgas jahukaste ja virsiku lehtede kähar, ning teatud kasvutsükli perioodidel on vaja väetist sobivates kogustes.

Virsikufarmidel on pikk ajalugu ja neid võib leida mitmel pool maailmas, sealhulgas Kanadas, Hiinas, Lähis-Idas ja Ameerika Ühendriikides. Ajaloolaste sõnul pärinesid virsikud Hiinast ja rändurid levitasid neid kogu Lähis-Idas mööda olulist ja ajaloolist kaubateed, mida tuntakse Siiditee nime all. Nüüd toodab virsikuid enam kui 70 riiki ja igal aastal kasvatatakse neid peaaegu 35 miljardit naela. Hiina on maailma suurim tootja, talle järgneb Itaalia, kolmandal kohal on USA.