Supraorbitaalne närv on eesmise närvi haru, mis ise hargneb peamisest kraniaalnärvist, mis pärineb ajutüvest. Silmakoopa (tuntud ka kui orbiidi) läbimine kuni otsmikuni võimaldab supraorbitaalsel närvil innerveerida mõnda otsmiku piirkonda, eesmise ninakõrvalurget, peanahka ja silmi. Närvid on nööritaolised kiudkoe kimbud, mis võimaldavad edastada sensoorset teavet, nagu puudutus, maitse, valu ja temperatuur, et jõuda töötlemiseks ajju.
Frontaalnärv on oftalmoloogilise närvi suurim haru, mis ise on üks kolmiknärvi või viienda kraniaalnärvi kolmest harust. Eesmine närv läbib ülemist orbitaalset lõhet, mis kujutab endast ava ehk auku inimese koljus, mis paikneb sphenoidse luu suurema ja väiksema tiiva vahel, mis on silmakoopa tagaosas paiknev silmatagune ala. Poolel teel aluse, mis on näole avanev silmakoopa osa, ja tipu ehk silmakoopa tagumise osa vahel jaguneb eesmine närv kaheks haruks, supratrahleaarseks närviks ja supraorbitaalseks närviks.
Supraorbitaalne närv on otsmikunärvi kõige viimane haru, mis läbib supraorbitaalset ava, mida nimetatakse ka supraorbitaalseks sälguks ja mis on luulõhe, mis asub silmakoopa kohal, vahetult kulmu all. Supraorbitaalne arter liitub supraorbitaalse närviga, kui see läbib supraorbitaalset sälku, ja jaguneb seejärel pindmiseks ja sügavaks haruks. Supraorbitaalse veeni haru läbib ka otsaesist laskudes supraorbitaalset sälku.
Kulmu alt kuni otsmikuni liikudes lõpeb supraorbitaalne närv kahe haruga, mida nimetatakse külgmiseks ja mediaalseks haruks. Supraorbitaalse närvi mõlemad harud algavad otsmikul, mida tuntakse ka occipitofrontalis ja epicranium nime all ja mis asub otsmikul. Seejärel ulatuvad külgmised ja mediaalsed oksad üle peanaha, lõppedes vahetult enne lamboidset õmblust, mis on liigend, mis ühendab kolju parietaalset ja ajalist luud kuklaluuga, mis asub pea tagaosas. Mõlemad oksad jagunevad väikesteks oksteks, mis varustavad perikraaniumi, mis on koljuluude membraanne kate, ja on kooskõlas periostiga, mis katab teisi keha luid.