Kortisooli ja une vahel on erinevaid seoseid. Mõned uuringud on näidanud, et kortisooli tase on kõrgeim varahommikul ja see langeb märkimisväärselt kogu päeva jooksul, jõudes madalaima tasemeni kella 10 paiku. See näitab, et keha on just sel ajal kõige enam valmis kosutavaks uneks. Samuti on korrelatsioon kortisooli ja unepuuduse vahel. Kui inimene jääb magamata, tõuseb stress ja kortisooli tase, mis põhjustab veelgi suuremaid uneprobleeme.
Uuringud on näidanud, et magamine nendel tundidel, mil kortisoolitase on madalaim, tagab kõige kosutavama une täielikuks noorendamiseks. Kortisooli tuntakse stressihormoonina, seega on see unetsükliga seotud ka kahel muul viisil. Unepuudus võib põhjustada kõrgemat stressitaset ja seega ka kõrgemat kortisooli taset. Tõsi on ka vastupidine. Kõrge stressitase võib põhjustada unehäireid, mis omakorda tõstab stressitaset veelgi.
Erinevad tegurid võivad aidata võidelda kortisooli hävitava tsükli ja unepuuduse vastu. Hea mõte on proovida magama jääda, kui kortisooli tase on madal. See toob kaasa kosutavama une ja aitab vähendada aju udu ja stressi kogu päeva jooksul. Samuti võib tegeleda tegevustega, mis leevendavad stressi ja aitavad kehal õhtuseks uneks valmistuda. Treening vabastab näiteks vereringesse endorfiine, mis tunnevad end hästi, mis viib lõõgastumiseni. Täiendav pingutus võib samuti võimaldada kehal tunda end piisavalt väsinuna, et õigel ajal magama minna.
Kui unepuudus on stressi põhjus, on sellel mitmeid võimalikke põhjuseid. Teatud haigusseisundid, meeleoluhäired, nagu ärevus ja depressioon, ning suur kofeiini tarbimine võivad kõik põhjustada unetust. Süüdi võivad olla ka teatud ravimid. Sellistel juhtudel võib abi olla retseptiravimite võtmisest, et ravida põhjuseid. Unerohud on ainult ajutine lahendus ja neid ei tohiks rutiinselt kasutada.
Mõnikord on kortisooli kõrge tase ja unehäired vältimatud, kuid on asju, mida saab teha nii, et see ei muutuks mustriks. Kui uni oli häiritud, mis tähendab, et oli raske uinuda või magama jääda, võib abi olla, kui järgmisel päeval on tegevusi minimaalne. Kuigi see pole alati võimalik, vähendab asja võimalikult lihtne võtmine täiendavat stressi. Võib tunduda kiusatus teha uinak, kuid see ei tohiks olla pikem kui pool tundi, muidu võib uni olla häiritud.
Treeningut tuleks teha rohkem kui kaks tundi enne magamaminekut. Mõnikord võib abiks olla ka lõõgastav rutiin, näiteks kuuma vanni võtmine või sooja piima või kummelitee rüüpamine. Temperatuur peaks olema jahe, kuid mitte külm, ja ruumid peaksid olema võimalikult pimedad. Kui uni ikka ei tule, võib vahel abiks olla sügav hingamine ja mediteerimine. Kui ei, peaksite voodist tõusma ja teises toas lugema või televiisorit vaatama, kuni olete piisavalt väsinud, et magada.