Kortisool ja testosteroon on nii meestel kui naistel tihedalt seotud, kuigi testosteroon on pigem seotud meestega. Kui kortisooli tase tõuseb, kipub testosterooni tase langema. See võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme, kui kortisoolitaseme hüppeline tõus on pikenenud, ja see teeb muret ka treeningutel treenivatele sportlastele, sest testosteroon aitab inimestel lihaseid kasvatada ja kortisool seda tegelikult lõhub. Nende hormoonide taset saab mõõta arstikabinetis, kui on mure hormoonide tasakaalustamatuse pärast.
Kortisooli eritab neerupealised, samas kui testosterooni toodetakse väikestes kogustes selles näärmes ja suuremas koguses sugunäärmetes. Keha toodab stressile reageerides rohkem kortisooli. Samal ajal vähendab see testosterooni tootmist, pühendades energiat kortisooli tootmisele, et seda oleks piisavalt. Kortisooli ja testosterooni tase kipub muutuma koos, peegeldades keha omavahel seotud süsteeme.
Tavatingimustes naasevad inimesed pärast lühikest stressirohket seisundit normaalsemasse olekusse. Nii kortisooli kui ka testosterooni tase kohandub uuesti, kuna stressor on kadunud, kortisooli tase langeb normaalsema tasemeni ja testosterooni tase tõuseb. Juhtudel, kui inimesed ei pääse stressist, näiteks kui inimesed on lahinguväljal või on hädas vaenuliku töökeskkonnaga, jääb kortisooli tase kõrgele ja testosterooni tootmine on jätkuvalt pärsitud.
Lühiajalises perspektiivis võib see põhjustada selliseid sümptomeid nagu sugutungi vähenemine. Pikemas perspektiivis võivad tekkida meeleoluhäired ning inimesed võivad kaotada lihasmassi ja toonuse. Inimestel, kes alles kasvavad, võib pikaajaline kortisooli ja testosterooni tasakaalustamatus põhjustada arenguhäireid, sealhulgas väikest kasvu ja puberteedi hilinenud algust. Stressirohkes keskkonnas kasvavatel lastel on sageli mitmeid kroonilise stressiga seotud meditsiinilisi probleeme ja neil võib esineda selliseid kaasuvaid haigusi nagu kehv toitumine, mis muudab nende normaalse arengu veelgi raskemaks.
Kui test näitab ebanormaalset kortisooli ja testosterooni taset, võib esimene soovitus olla stressi leevendamine, et näha, kas patsiendi taset saab sel viisil ühtlustada. Stressi leevendamine võib hõlmata hingamis- ja meditatsiooniharjutusi, töö- või kodukeskkonna muutmist ning sportlikku treeningut. Kui need meetmed ei anna tulemusi, on vajalik endokrinoloogi hindamine, et saada rohkem teavet selle kohta, miks patsiendi hormoonide tase on kaldu, ning probleemi lahendamiseks võib uurida muid ravivõimalusi, sealhulgas ravimteraapiat.