Astmat ja bronhiiti peetakse kaheks erinevaks kopsuhaiguseks, kuid need on omavahel seotud. Astma on pärilik seisund, mis põhjustab bronhide või hingetorust kopsudesse viivate hingamisteede põletikku. Astmahaigetel võivad mõnikord tekkida astmahood, mille käigus bronhid muutuvad põletikuliseks ja ahenevad. Bronhiit seevastu ei ole pärilik seisund, vaid selle põhjuseks võib olla infektsioon või keskkonnaärritajad. Bronhiit võib astma sümptomeid halvendada ja astmahaigetel võib olla suurem risk bronhiidi tekkeks.
Astma on suhteliselt levinud kopsuhaigus, mis tavaliselt antakse vanematelt lastele geneetiliselt edasi. Astma sümptomid võivad alata väga varakult või ilmneda alles hilises täiskasvanueas. Mõned eksperdid arvavad, et muud tegurid, nagu viirusnakkus või keskkonnasaasteained, võivad astma tekkele kaasa aidata inimestel, kellel on juba geneetiline eelsoodumus.
Astma põhjustab tavaliselt kopsude bronhides turset ja põletikku. Sageli võib astma põhjustada kopsude ümbritsevate lihaste spasme, mis muudab hingamise haigushoo ajal veelgi raskemaks. Astma põhjustab üldiselt ka suurenenud vedeliku kogunemist kopsudesse ja suurenenud flegma tootmist. Allergia, treening, põsekoopaprobleemid ja kõrvetised võivad kõik kaasa aidata astma sümptomite ilmnemisele.
Astmat ja bronhiiti peetakse lahutamatult seotuks. Astmahaigetel on üldiselt suurenenud risk bronhiidi tekkeks. Bronhiidi infektsioon võib selle kroonilise seisundi all kannatavatel inimestel ka astma sümptomeid esile kutsuda.
Bronhiit põhjustab üldiselt kopsude bronhide põletikku. Bronhiit põhjustab tavaliselt astmaga sarnaseid sümptomeid, nagu vilistav hingamine, köha, õhupuudus ja suurenenud flegma tootmine. Bronhiidi põhjustatud ärritus võib põhjustada astma sümptomeid. Kuna astma võib jätta kopsude hingamisteed krooniliselt põletikuliseks, võib see kaasa aidata kroonilise bronhiidi tekkele, eriti kui esineb keskkonnaärritajaid.
Bronhiit tekib sageli bakteriaalse või viirusliku infektsiooni tõttu. Eelkõige viirusliku bronhiidi infektsiooni korral võivad astma ja bronhiit sama patsiendi puhul põhjustada kroonilise astmaatilise bronhiidina tuntud seisundit. See seisund nõuab tavaliselt pikaajalist sümptomite juhtimist.
Astmahaigeid kutsutakse sageli üles võtma ennetavaid meetmeid bronhiidi vastu, kuna astma ja bronhiit koos võivad olla nii ohtlikud. Astmahaigetel soovitatakse üldiselt kursis hoida gripi- ja kopsupõletikuvaktsiinidega ning vältida sigarettide suitsetamist. Tavaliselt julgustatakse neid ka passiivset suitsetamist vältima. Keskkonnaärritajad, sealhulgas tolm, õietolm, hallitus või õhus levivad kemikaalid, võivad samuti kaasa aidata astma ja bronhiidi samaaegsele arengule.