Tehniliselt öeldes on kehaõõnsus mis tahes ruum organismis, mis on täidetud siseelundite või vedelikuga. Praktikas kasutatakse seda terminit aga tavaliselt naha ja soolestiku limaskesta vahelise ruumi tähistamiseks. Inimesel on palju erinevaid õõnsusi, kuid kui seda väljendit kasutatakse iseenesest, viitab see tavaliselt kõhuõõnde, mis on ülekaalukalt suurim, hõlmates nii kõhuõõnde kui ka rindkere.
Seljaõõs on inimese teine suur kehaõõnsus, mis katab keha tagakülge. See hõlmab nii seljaaju kui ka koljuõõnt. Seljaajuõõs, mida nimetatakse ka seljaaju kanaliks, on selgroolülide keskel asuv ruum, mille kaudu seljaaju läbib. Koljuõõs, tuntud ka kui intrakraniaalne ruum, on kolju sees olev ruum. Koljuõõnes on aju, kuid see hoiab ka silmi ja kõrvaorganeid.
Keha esiküljel asuv kõhuõõnsus sisaldab ka mitmeid väiksemaid õõnsusi. Rinnaõõne moodustavad ribid, mis aitavad kaitsta hapraid organeid, mida toetavad mitmesugused lihased ja fastsia, et moodustada tugev sein. Rindkere sees on paljud keha kõige äratuntavamad organid. Süda, kopsud, bronhid, söögitoru ja teised asuvad kõik rindkereõõnes ning väliskihi tungimine võib põhjustada tõsiseid meditsiinilisi tüsistusi. Kui rinnaõõnde siseneb piisavalt õhku, võivad kopsud kokku kukkuda ja järgneda surm.
Rinnaõõs asub kõhuõõne ülaosas ja on diafragma poolt sellest õõnsusest eraldatud. Ülaosas piiravad rinnaõõnde mõlemalt poolt esimesed ribid, seljal selgroog ja eest rinnaku ülaosa. Rindkereõõs on see, mida enamik inimesi mõtleb, kui nad mõtlevad kehaõõnde.
Kõhuõõs, mis asub ka ventraalses kehaõõnes, on teine suurem õõnsus inimkehas. See sisaldab enamikku teistest peamistest organitest, mida rinnaõõnes ei sisalda, sealhulgas maksa, põrna, sapipõie, neerusid, soolestikku, kõhunääret ja magu, aga ka enamikku keha siseelunditest. Kõhuõõnde kaitseb kiht, mida nimetatakse kõhukelmeks, mis on üks keha tugevamaid membraane. Kõhuõõs asub vaagnaõõne kohal ja koos selle õõnsusega moodustab suurem keha, mida nimetatakse kõhuõõnde.
Vaagnaõõs sisaldab enamasti paljunemis- ja jäätmetega seotud organeid, eelkõige põit, pärasoole ja soopõhiseid paljunemisorganeid. Vaagnaõõnde piirab tagantpoolt koksiuks, eest häbemelümfüüs ja külgedelt obturator internus. Vaagnaõõs on inimkeha kõige alumine kehaõõnsus ja see on ka üks rahvarohkemaid.
Sageli kasutavad inimesed terminit kehaõõs mitteametlikus tähenduses, viidates piirkonnale, mida otsivad läbi näiteks politseiametnikud või lennujaama turvalisus. Selles mõttes viitab see naistel pärasoolele ja vagiinale ning meestel ainult pärasoolele. Nendelt aladelt salakaubamaterjali, näiteks narkootikumide otsimist nimetatakse kehaõõne otsinguks.