Huchen, tuntud ka kui Doonau lõhe või Hucho hucho, on mageveekala, mis pärines Euroopas Doonau jõest. Kuna selle liigi kalapüük muutus populaarsemaks, levitati seda mujale Euroopasse ja nüüd võib seda leida üle kogu kontinendi. Huchenid on mageveekalad, kes rändavad järvedest ja aeglaselt liikuvatest jõgedest, et oma territooriume suurema osa oma elust esile tõsta. See lõheliik on tegelikult maailma suurim mageveelõhe tõug ja aastaid kasutati seda Euroopas toiduallikana. Huchenit peetakse ka suurepäraseks sportkalaks lihtsalt selle tohutu suuruse ja muutliku temperamendi tõttu – see on aidanud kaasa huchenipopulatsiooni kahanemisele ja seda kala peetakse nüüd ohustatud liigiks.
Sellel kalal on õhuke keha, mis on keskelt peaaegu ümmargune. Kübaraselg kipub olema punakaspruun peaaegu gradientefektiga, mitme tumeda laiguga, mis on kummalise kujuga kas X-i või poolkuu kujul. Need omadused ei meenuta eriti Põhja-Ameerika lõhesorti.
Paaritushooajal võib emane muneda madalamatesse ja vaiksematesse vetesse. Väiksemad kalad jäävad nendesse vetesse ja toituvad teistest kalamarjadest, vastsetest või putukatest. Kui kala kasvab, võib see liikuda sügavamatesse vetesse ja hakata toituma teistest kaladest või isegi väikestest loomadest, näiteks hiirtest.
Hucheni liik on väga territoriaalne ja selle asemel, et pärast paaritumist munadest lahkuda, valvab emane oma pesa jõuliselt. Pärast 16–24-päevast inkubatsiooniperioodi kooruvad munad ja siis võib emane pesast lahkuda. Välja arvatud paaritumishooajal, ei peeta kaljukala sotsiaalseks kalaks.
Tehakse kaitsealaseid jõupingutusi, et aretada koerte kontrollitud keskkondades, kooruda munad ja seejärel viia noored kalad tagasi nende loomulikku elupaika, kui nad on piisavalt suured. Munade inkubeerimiseks ja koorumiseks vajalikud tingimused on aga keerulised ning kontrollitud keskkonnas on neid raske õigeks saada. See ja suutmatus hoida paljusid hucheneid piiratud alal väga kaua, muudab kaitsealased jõupingutused väga keeruliseks. Selle kala populatsiooni taastamist peetakse Euroopa ökosüsteemi ja populatsiooni jaoks oluliseks ning suure tõenäosusega ei lõpe püüdlused kalja päästmiseks.