Grissini on pikad õhukesed krõbedad kuivad leivatükid. Neid tuntakse paljudes inglise keelt kõnelevates riikides paremini leivapulkade või leivapulkade nime all ning need on populaarne lisand paljude itaaliapäraste toitude juurde. Ka teistele köökidele spetsialiseerunud kokad on grissinit kohandanud, kuna need sobivad hästi erinevate toitude juurde ja on ka suurepärane eraldiseisev suupiste. Paljudel turgudel müüakse grissinisid ja neid saavad valmistada ka kodus kokad, kes soovivad retsepti kohandatud lisanditega kohandada.
Grissini päritolu näib olevat 14. sajandil ja toit näib olevat tekkinud Torinos. Grissino Torinesi ehk Torino stiilis leivapulgad on väga populaarsed ja Torino on uhke oma grissini tootmise üle. Grissini päritolu ümbritsevad mitmed müüdid. Suure tõenäosusega töötati toit välja siis, kui ühel kokal oli pitsatainast üle jäänud ja ta otsustas sellega katsetada.
Põhiline leivapulk on pliiatsi õhuke ja väga tavaline, valmistatud ainult jahust, veest ja soolast. Neid leivapulkasid pakutakse sageli veini degusteerimisel suulae puhastamiseks või neutraalse tärklisena koos maitsvate suppide ja hautistega. Grissini võib olla sirge või keerdunud, veidi lapik või isegi ruudukujuline ning nende tekstuur ulatub peaaegu vananenud krõbedast kuni palju pehmema ja leivama suustundeni. Tavaliselt keeratakse grissini rulli või kaunistatakse sellistes asjades nagu meresamiseemned, värsked ürdid või karamelliseeritud sibul. Tainast saab elavdada ka mitmesuguste koostisosadega, mis ulatuvad meest kuni punaste piprahelvesteni.
Grissini serveerimiseks on palju erinevaid viise. Kindlasti sobib neid vaagen lauale itaaliapärase toidukorra ajal ning neid saab kasutada ka eelroogade, näiteks prosciuttosse pakitud saiapulkade valmistamiseks. Neid võib süüa ka käest, nagu suupisteid, ja leivamatest variantidest saab peaaegu iseenesest süüa, eriti kui need on valmistatud sellistest koostisosadest nagu parmesan.
Kokad võivad grissini valmistamiseks üsna enesekindlalt kasutada peaaegu igat tüüpi pärmitaignast, kuigi pitsatainas on sobivaim valik. Pärast seda, kui tainas on töödeldud ja kerkida lastud, rullitakse see tasaseks ja lõigatakse ribadeks, mis tavaliselt venitatakse käsitsi ja tainas on õhu käes. Tainal lastakse uuesti kerkida ning grissinid küpsetatakse ahjus kuldseks ja krõbedaks. Värsked grissinid on suurepärased kohe ahjust võetuna või kuivematel versioonidel võib lasta jahtuda ja hoida õhukindlas anumas, kuni kokk on valmis neid kasutama.