DOPA dekarboksülaas on teatud tüüpi ensüüm, valk, mis aitab toimuda keemilisel reaktsioonil. Seda leidub kehas, kus see võimaldab levodopa ehk L-DOPA-nimelise aine muundada dopamiiniks. L-DOPA-d kasutatakse Parkinsoni tõvega inimeste raviks, kellel on ajus dopamiini puudus. Kuna DOPA dekarboksülaasi leidub kogu kehas, on probleem, et Parkinsoni tõvega patsientidele manustatud L-DOPA võib enne ajju jõudmist muutuda dopamiiniks. Selle vältimiseks manustatakse tavaliselt koos L-DOPA-ga nn DOPA dekarboksülaasi inhibiitorit, ainet, mis takistab DOPA dekarboksülaasi toimimist väljaspool aju.
Parkinsoni tõbi on aju häire, kus rakud surevad piirkonnas, mida nimetatakse substantia nigraks, mis vastutab liikumise kontrollimise eest. Need rakud toodavad tavaliselt dopamiini, mida nad kasutavad närvisignaalide saatmiseks lihastele liikumise tekitamiseks. Parkinsoni tõve korral põhjustab progresseeruv rakkude kadu ja kasvav dopamiini puudus lõpuks selliseid probleeme nagu värisemine või värinad, jäigad lihased ja aeglane liikumine. Kõige sagedamini ilmneb värin ühes või mõlemas käes ja on rahuolekus hullem. Kõndimine halveneb segamini, inimene võib aeg-ajalt täielikult tarduda ja koordinatsioon muutub kehvaks, mille tulemuseks on kukkumised.
Parkinsoni tõve tavapärane ravi hõlmab substantia nigra ülejäänud rakkudele kättesaadava dopamiini koguse suurendamist. Dopamiini ennast ei saa võtta, sest see ei imendu eriti hästi soolestikus ja ei sisene efektiivselt ajju, kohta, kus seda vaja on. L-DOPA on parem alternatiiv, kuna see võib tungida ajju ja imendub hästi ka soolestikust. Aju sees muundab L-DOPA DOPA dekarboksülaasi ensüümi toimel dopamiiniks, kuid kahjuks muundab DOPA dekarboksülaas ka ülejäänud kehas L-DOPA. See tähendab, et piisava koguse ajju jõudmiseks on vaja palju suuremaid L-DOPA annuseid ning dopamiini moodustumine väljaspool aju kudedes põhjustab kõrvalmõjusid, nagu ebaregulaarne südametegevus ja iiveldus.
DOPA dekarboksülaasi inhibiitorid, nagu karbidopa, on ravimid, mis ei sisene ajju, kuid takistavad L-DOPA lagunemist ülejäänud kehas. See tähendab, et ajus vajaliku kontsentratsiooni saavutamiseks on vaja palju väiksemat L-DOPA annust ja vähenevad kõrvaltoimed, mida põhjustab väljaspool aju toodetav dopamiini. Parkinsoni tõve raviks manustatakse L-DOPA-d alati koos DOPA dekarboksülaasi inhibiitoriga. Kuigi uimastiravi ei saa takistada Parkinsoni tõve progresseerumist, võib see pikendada eluiga ja aidata sümptomeid kontrolli all hoida mitu aastat.