Croquembouche on prantsuse magustoit, mille valmistamisel asetatakse koonusekujuliseks koorepahvel ja tsementeeritakse need kokku karamelli või kedratud suhkru seguga. Magustoit on tavaliselt kaunistatud kedratud suhkru, šokolaadi, suhkrustatud pähklite või muude koostisosade väliskihiga ning see on mõeldud laua keskpunktiks kuvamiseks. Seda magustoitu on Prantsuse pulmades ja pidustustel kasutatud sajandeid ning seda serveeritakse väljaspool Prantsusmaad, et lisada õhtustele sündmustele prantsuse hõngu.
Croquembouche’il on pikk ajalugu. Tundub, et selle leiutas prantsuse kondiiter Antoine Careme 1700. aastate lõpus, kui see sai pulmatordina väga populaarseks. Paljud üksikud komponendid, nagu koorepahvel, pärinevad 1500. aastatest, illustreerides Prantsusmaa peente küpsetiste pikka ajalugu.
See kondiitritoode on üks magustoitude perekonda, mida tuntakse pièces montées või “monteeritud tükkidena”. Pièce montée on magustoit, mis on hoolikalt valmistatud erinevatest komponentidest ning mis näeb välja võimalikult ehitud ja pidulik. Need magustoidud on sageli nii läbimõeldud, et inimesed kõhklevad, kas neid süüa, ja mõnel juhul võib pièce montée olla spetsiaalselt dekoratiivne, sisaldades selle struktuuri toetamiseks mittesöödavaid koostisosi, nagu vaha või papp.
Croquembouche’i ehitamine võtab mitu päeva. Esiteks peab pagar kondiitrikreemiga täidetud choux-taignast valmistama profitroole, mida tuntakse ka koorepuffinidena. Seejärel tuleb valmistada tsentrifuugitud suhkru- või karamellglasuur. Mitu tundi enne croquembouche’i serveerimist laotab kokk koorepahmakad ettevaatlikult kokku, liimides need kokku kedratud suhkru või karamellitaolise uhmriga, ning seejärel tuleb croquembouche’i väliskülg kaunistada.
Traditsiooniline croquembouche’i kaunistus on kedratud suhkruglasuur, mis on üle puistatud suhkrustatud mandlitega. Mõned pagarid niristavad croquembouche’i peale šokolaadi või lisavad eksootilisemaid koostisosi, näiteks suhkrustatud lilli. Croquembouche’i ülaosa võib olla kaunistatud paelte ja muude kaunistustega. Lõpptulemus on väga krõmpsuv, mis seletab nime: “croquembouche” tähendab “pragusid suus”.
Üks suurimaid väljakutseid croquembouche’iga külalistele, kes seda toitu ei tunne, on selle edukas söömine. Ajalooliselt murti croquembouche lahti raske noa või mõõgaga ja külalised korjasid profitroole ära. Tänapäeval võib külalisi lihtsalt julgustada croquembouche’i lahti tõmbama, salvrätikud käes, et tulla toime glasuurikildude ja profitroolide puruga.