Aktiivne säilitamine on termin, mida kasutatakse kirjeldamaks olukorda, kus ettevõte töötab teadlikult välja süsteemi, mille käigus ta jätab kindlaksmääratud rahasumma kõrvale eesmärgiga kasutada seda teatud tüüpi probleemide lahendamiseks, mis võivad tulevikus tekkida. Vaadeldavad probleemid hõlmavad üsna suuri juhtumeid, mis esinevad harva, või väiksemaid juhtumeid, mis võivad esineda veidi sagedamini. Aktiivne säilitamine on kindlustuse jaoks asjakohane, kuna aktiivset säilitamist praktiseeriv ettevõte võib olla võimeline tegema teadlikke ja kaalutletud otsuseid riskide kohta, mis võimaldavad tal säästa raha, mida ta oleks pidanud maksma kindlustusseltsile sellise kahju katmiseks. riskida tema nimel.
Aktiivse kavatsuse eeldus viitab sellele, et ettevõte on teadlik tõsiasjast, et millalgi tulevikus tuleb ette konkreetseid olukordi, mis toovad ettevõttele kahju. Aktiivne säilitamine on ettevõtte omamoodi kindlustus sellise juhtumi vastu. Aktiivse kindlustuse näide on olukorras, kus pudelivett valmistav ettevõte paneb perioodiliselt kõrvale kindla summa, mille määrab ettevõtte juhtkond. Ka selleks loodud kontole raha laekumise regulaarsuse määrab ettevõte. Eeldades, et ettevõttel on aeg-ajalt juhtumeid, kus mõni vee villimisel kasutatud varustus puruneb, võib see aktiivse säilitamisega kokkuhoitud vahenditesse kasta, et katkist seadet parandada või asendada.
Seda tüüpi praktikast saadav kasu tuleneb rahasummast, mille ettevõte säästab kindlustusmaksete näol, mida ta oleks maksnud kindlustusseltsile. Kui eeldada, et ettevõttel on võimalik säästa kuni 50 protsenti rahast, mille ta oleks kindlustusseltsile maksnud, siis tähendaks see, et praktika tasus end ära. Aktiivne säilitamine ei asenda korralikku ärikindlustust ja seda kasutatakse ainult väikeste või väiksemate arvutuslike kahjude katmiseks, mis võivad tekkida. Aktiivse säilitamise praktika teine põhjus on säästa ettevõtet oodatavate kahjude kindlustuskaitse hankimisega kaasnevatest lisatasudest. Aktiivse säilitamise praktika nõuab olukorra hoolikat uurimist, et vältida mis tahes valearvestust, mis võib ettevõttele kokkuvõttes rohkem maksma minna, selle asemel, et võimaldada raha säästa.