Abducensi närv, mida nimetatakse ka kraniaalnärviks VI, innerveerib lateraalset sirget lihast, mis pöörab silma väljapoole. See on kõigist kraniaalnärvidest pikim, kulgedes keskajust silma ja seetõttu on see vigastuste suhtes vastuvõtlikum kui kõik teised kraniaalnärvid. Üks abducensi närv kulgeb mööda aju mõlemat külge. Umbes 40 protsenti närvikiududest läheb üle vastassilma, et osaliselt innerveerida mediaalset sirglihast – lihast, mis pöörab vastassilma sissepoole. Saates kiud mõlema silma lihasesse, aitab abducens-närv mõlemal silmal liikuda külgvaates selle külje poole, millel närv kulgeb.
Abducensi ehk kuuenda närvi vigastus põhjustab topeltnägemist, mis on tingitud vastassuunalise mediaalse sirglihase vastastikusest toimest, mida innerveerib samuti okulomotoorne närv. Mõjutatud poolel olev silm kaldub sissepoole. Topeltnägemise vältimiseks pöörab inimene oma pea nõrkuse poole, nii et mõlemad silmad vaatavad vastasküljele. Nõrk silmalihas ei saa silma pöörata keskjoonest kaugemale. Selle tulemusena halveneb topeltnägemine, kui patsient üritab külgsuunas vaadata.
Trauma põhjustab kuni 30 protsenti abducensi närvi düsfunktsiooni juhtudest. Täiendav kuus protsenti võib olla seotud aneurüsmidega ja ligikaudu 36 protsenti insultidega. Kõik, mis venitab, pigistab või põletikku abducensi närvi, sealhulgas luumurrud, meningiit, tuberkuloos või hulgiskleroos, võib kahjustada närvi ja põhjustada halvatust.
Kuuenda närvi düsfunktsiooni kõige levinum põhjus on diabeediga seotud närvikahjustus, mis tuleneb närvide ja lihaste verevoolust. Haruldane, kuid välditav kuuenda närvi halvatuse põhjus, mida nimetatakse Wernicke-Korsakoffi sündroomiks, on tingitud alkoholismist põhjustatud tiamiinipuudusest. Selle seisundi klassikalisteks tunnusteks on silmade värisemine ja külgmise sirglihase nõrkus.
Abducens-närvi halvatusega patsiendid on teatanud sümptomitest, mille hulka kuuluvad ristatud silmad, kahelinägemise suurenemine eemalt, vajadus pöörata pead, et näha otse, ja pingetunne, kui proovite külgpilku. Sõltuvalt abducensi vigastuse põhjusest võib patsiendil tekkida ka kuulmis- või nägemiskaotus, nõrkus, tuimus, palavik või valu. Abducensi närvihalvatus ei ole aga ainus põhjus, miks silm ei pöördu väljapoole. Kuuenda närvi halvatuse suurteks jäljendajateks on kilpnäärmehaigus, myasthenia gravis, kasvajad orbiidis või silmakoobas ning silmakoopa seina murrud koos kudede kinnijäämisega.