Üürileandjaks saamine ei ole tavaliselt väga keeruline. Isik, kes soovib saada üürileandjaks, peab tavaliselt lihtsalt omama üüritavat kinnisvara ja omama üürilepingu kirjalikuks dokumenteerimiseks rendivormi. Üürileandja võib üürida elu- või äripinda. Mõnel juhul võib inimesel olla isegi rohkem kui üks kinnisvara ja ta võib pakkuda nii äri- kui ka eluruumi üürimist.
Isik, kes soovib saada üürileandjaks, peab tavaliselt enne alustamist veidi uurima. Näiteks uurib ta tavaliselt kohalikke seadusi, mis reguleerivad üürileandja ja üürniku suhteid, ning riiklikke eeskirju. Näiteks hõlmavad need seadused selliseid küsimusi nagu rahasumma, mida üürileandjal on lubatud tagatisrahaks koguda, üürniku valimisel tehtavad taustakontrolli tüübid, diskrimineerimine ja ebasoovitava üürnikuga tegelemise seaduslikud meetodid. Sellised seadused hõlmavad tavaliselt nii üürileandja õigusi kui ka tema kohustusi.
Võimalike üürileandjate jaoks on oluline seadusi tunda ja seda tõsiselt võtta. Mõned üürileandja-üürniku vead võivad üürileandjal kergesti raha kaotada. Näiteks kui üürileandja ei tagasta endisele üürnikule määratud aja jooksul tagatisraha, võidakse temalt nõuda üürnikule täiendava rahalise hüvitise maksmist. Samuti on ette nähtud karistused selliste küsimuste eest nagu diskrimineerimine. Üürile andmisest keeldumine vähemusele või lapsega üksikisikule võib kaasa tuua kohtuasja.
Mõned ambitsioonikad üürileandjad omavad juba kinnisvara, mida nad loodavad välja üürida. Teised võivad osta kinnisvara konkreetsel eesmärgil selle rentimiseks. Mõlemal juhul peaks üürileandjaks saada sooviv inimene kontrollima oma piirkonna ehitusnorme ja nõudeid ning veenduma, et tema üürikinnisvara vastab nõuetele. Mõnes kohas võib üürileandja enne oma kinnisvara üürimist isegi ülevaatuse läbida. Teistes riikides võivad üürnikud seadustiku rikkumise eest üürileandjad kohtusse anda.
Kindlustus on oluline kaalutlus ka inimesele, kes soovib saada üürileandjaks. Tal võib hea olla, kui ta palub kohalikult kindlustusagendilt abi, et välja selgitada, milliseid tüüpe ta vajab. Olenevalt tema piirkonna seadustest võib ta nõuda oma üürnikelt üürniku kindlustust, mis katab nende isikliku vara. See ei pruugi siiski täielikult vabastada teda vastutusest õnnetuse, tulekahju või muude ettenägematute asjaolude korral.
Kui isik on omandanud üürileandjaks hakkamise juriidilised nõuded ja neist kinni pidanud, võib ta määrata oma kinnisvarale üürihinna ja hakata seda reklaamima. Pärast taotlejate läbivaatamist saab ta valida ühe ja lasta tal sõlmida üürilepingu. Enamik üürileandjaid kogub uutelt üürnikelt ka tagatisraha, kaitstes üüri maksmata jätmise ja üürniku tekitatud kahju eest üürikinnisvarale.