Autism või õigemini autismispektri häired on käitumishäirete kogum, mis hõlmab selliseid probleeme nagu normaalse sotsiaalse suhtluse vähenemine ja korduvad liigutused. Võimalike põhjustena on pakutud erinevaid teooriaid. Foolhape on looduslikult esineva vitamiini folaadi kunstlik vorm, mida inimesed saavad toiduga ning selle lisamine toidus ja rasedatele on üks uurimissuundi. 2011. aasta seisuga ei ole teadlased leidnud veenvaid tõendeid selle kohta, et foolhappe tarbimise või kasutamisega seotud probleemid on autismispektri häirete lahutamatud osad.
Foolhape ehk folaat on organismile vajalik süsivesikute lagundamiseks molekuliks, mida nimetatakse glükoosiks, mis on vorm, milles energia kehas liigub. Toitaine mängib olulist rolli ka närvisüsteemis. Naistel, kellel on raseduse ajal foolhappepuudus, võivad sündida lapsed, kellel on lülisamba arenguprobleemid, mida nimetatakse neuraaltoru defektideks. Nende seisundite hulka kuuluvad spina bifida ja neid saab vältida piisava folaadisisaldusega dieedi või foolhappelisandite kaudu.
Üks hüpotees autismispektri häirete levimuse kohta on see, et lapse käitumisprobleemid on tingitud pigem liiga suurest foolhappest kui liiga vähesest raseduse ajal. 2011. aasta seisuga ei ole selle teooria toetuseks siiski olulisi tõendeid saadaval. Kuna folaat mängib rolli närvisüsteemis, mis hõlmab ka aju, jätkub foolhappe ja autismi uurimine selle võimaliku autismi seletusviisi kohta.
USA Mayo kliiniku ühes 2011. aasta uuringus foolhappe lisamise ja autismi kohta leiti ainult nõrk seos autismispektri häirete ja foolhappe toidulisandeid võtnud emade või laste vahel. Uuringu autorid väidavad, et kuna foolhape on teadaolevalt kasulik sündimata laste selgroo arengule, võivad liiga palju foolhapet sisaldavad toidulisandid närvisüsteemi kahjustada. 2011. aasta seisuga on see endiselt hüpotees ja teaduslikud tõendid ei viita lõplikult foolhappe ja autismi vahelisele seosele.
Lisaks tehakse uuringuid, mis uurivad teooriat, et autismiga lastel on probleeme foolhappe metabolismi või kasutamisega. 2010. aastal Austraalias asuva Sansomi Instituudi foolhappe- ja autismiuuringute ülevaade aga ei viidanud selle idee faktilisele alusele. Õppevaldkond on suhteliselt uus ja rohkem uuringuid võib anda rohkem teavet. Tulevased emad peaksid seetõttu tasakaalustama tõestatud riski foolhappe puudulikkuse ja neuraaltoru defektide vahel foolhappe ja autismi vahelise hüpoteetilise seosega ning pöörduma sellega seoses arsti poole.