Leukotrieenide ja astma vaheline seos on põhjuse ja tagajärje seos. Antigeenid, võõrained, nagu tolm ja õietolm, põhjustavad tavaliselt astmahooge. Leukotrieenid on aga need, mis käivitavad bioloogilise vastuse, mis käivitab astmahoo. Leukotrieenide toime astmahaige immuunsüsteemis on vastutav organismi äärmusliku reaktsiooni eest antigeenidele.
Keha immuunsüsteem sisaldab signaalmolekule, mida nimetatakse eikosanoidideks. Need toimivad teatud tüüpi varajase hoiatussüsteemina kehaosale, mis toodab neid, et see on mõne välise elemendi ohus. Leukotrieenid on teatud tüüpi signaalmolekulid, mis kaitsevad kopsupiirkonda ja saadavad kopsukoesse häire, kui tekib oht, et võõrkehad satuvad organismi hingamisteedesse. Leukotrieenide ja astma vaheline seos on otsene, kuna leukotrieenid panevad liikuma keha kaitsemehhanismid, mis lõpuks põhjustavad astmahoo.
Astmahaige immuunsüsteem on antigeenide suhtes ülitundlik. Nende ainetega kokku puutudes, mis võivad muidu mitteastmaatikule kahjutud olla, hakkab immuunsüsteem kohe sulgema juurdepääsu kopsudesse. See teeb seda, ahendades kopsukoes olevaid veene ja artereid. See arterite ahenemine põhjustab valu rinnus ja hingamisraskusi, mis on astmahoo keskmes. Kui veenide ja arterite suurus väheneb, suureneb rõhk südames ja kopsudes ning selle tagajärjeks on lämbumistunne, mida astmahaigetel tekib.
Seda leukotrieenide ja astma vahelist signaalisuhet saab muuta. On olemas sünteetiliste leukotrieeni modifikaatorite klass, mida nimetatakse ka leukotrieeni inhibiitoriteks või leukotrieeni retseptori antagonistideks. Need modifikaatorid on pillide kujul ja blokeerivad leukotrieeni molekulide käivitavat toimet. Blokeeriv toime aitab peatada immuunsüsteemi kaitsemehhanismide haardumist. Modifikaatorid muudavad signaalrakkude ja kopsude vahelist reaktsiooni aja jooksul ning neid tuleb pidevalt võtta.
Leukotrieeni modifikaatorid võivad mõnikord takistada astma sümptomite ilmnemist. Samuti võivad need ära hoida või vähendada kopsude hingamisteedes tekkida võivaid arme ja põletikku. Need modifikaatorid ei pruugi töötada kõigi astmahaigete puhul või neid tuleb võtta koos teiste ravimitega.
Leukotrieenide ja astmahoogude vahelise põhjusliku seose mõju vähendamiseks on ka teisi meetodeid. Näiteks kortikosteroide peetakse leukotrieeni modifikaatoritest võimsamaks. Inhaleeritavad ravimid on astma pikaajalise ravi tavaline vorm. Kortikosteroide saab kasutada astmahoo ennetamiseks ja selle esinemise korral selle tagajärgede vähendamiseks. Mõned astmahaiged võivad vajada nii inhaleeritavaid ravimeid kui ka leukotrieeni inhibiitoreid.