Tuntud ka kui sügav peroneaalnärv, on sügav fibulaarne närv närvisüsteemi anum, mis asub sääre eesmises välisosas. Koos pindmise fibulaarnärviga tekib see suurest anumast, mida nimetatakse harilikuks fibulaarnärviks, mis omakorda on sääreluu närvi haru, suur närv, mis kulgeb jala tagumise külje keskelt. Sügav fibulaarnärv ristub jala küljelt eesmisse sektsiooni, kus see suhtleb siin leiduvate lihastega: sääreluu eesmine, sirutaja sirutaja, sirutaja sirutaja ja peroneus tertius. Samuti edastab see naha sensoorseid signaale esimese ja teise varba külgnevatel külgedel.
Ühise fibulaarnärvi lõhenemine pindmiseks fibulaarseks närviks ja sügavaks fibulaarseks närviks toimub koos põlve põhjaga jala välisküljel. Ligikaudu peroneus longus lihase ülemise otsa kõrgusel saadab harilik fibulaar oma pindmise haru jala välisküljele läbi peroneaalsete lihaste ja sügava haru pika sirutajalihase all jala esiosa keskosa suunas. . Sügav fibulaarne närv kulgeb otse eesmise sääreluu arteri kõrval ja vahetult luudevahelise membraani ees, õhuke, lame side, mis ühendab pindluu ja sääreluu luud kogu nende pikkuses, kui see laskub läbi sääre.
Püsides jala eesmise sektsiooni kaudu peaaegu vertikaalsel kursil, saadab sügav fibulaarnärv motoorseid signaale luudevahelise membraani esiosa lihastele: tibialis anterior, sirutaja sirutaja pikk, pikk sirutaja ja peroneus tertius. Need on lihased, mis painutavad jalga või tõstavad seda hüppeliigesest ülespoole ja sirutavad või tõstavad kõik viis varvast. Selle alumise otsa suunas kulgeb sügav fibulaarne närv sirutajakõõluse (hallucis longus) alt, enne kui ületab pahkluu esiosa ja siseneb seljaosa, jalalaba ülemisse külge. Siin innerveerib see lihaseid, mis aitavad sääre lihaseid varvaste sirutamisel, sirutaja sirutajalihas ja hallucis brevis.
Lisaks lihaste kontraktsioone tekitavate signaalide saatmisele tagastab sügav fibulaarne närv ka sensoorse sisendi esimese ja teise varba vahelisest nahast ehk nn esimesest veebiruumist kesknärvisüsteemi. Kuna sääre eesmise sektsiooni veresooned ja struktuurid on tihedalt kokku pakitud, võib närvi või närvi enda verevarustus katkeda seisundis, mida nimetatakse eesmise sektsiooni sündroomiks. Selline kokkusurumine või muu närvivigastus võib põhjustada suutmatust jalga selja painutada, seda seisundit nimetatakse “jala kukkumiseks”, samuti raskusi varvaste sirutamisel või tundlikkuse vähenemist suure varba ja teise varba vahelises võrgus.