Meeglasuur on paks segu, mille peamise koostisosana on mett ja mida kantakse erinevatele toitudele, et tekitada pinnale maitsekatet. Glasuuri saab muuta magusaks, nii et seda saab kasutada sellistel toitudel nagu küpsetised, koogid või küpsised. Seda saab segada ka erinevate koostisosadega, nii et sellel on liha, köögiviljade või kala puhul rohkem soolane või magushapu maitse. Meeglasuuri on võimalik kasutada keetmata kattekihina, röstitud toitude kastmeks, grilli kattena või saia või saia pinnale pruunistava vahendina. Sõltuvalt toiduvalmistamisviisist võib meeglasuur moodustada kleepuva, magusa katte või karamellistuda ning muutuda krõbedaks ja söestunud.
Mesi on populaarne valik glasuuri valmistamiseks, kuna sellel on mitmeid ihaldusväärseid omadusi. See on piisavalt paks, et kleepuks toidu pinnale ja peataks ka muid koostisosi, nii et need jääksid glasuuriga kokku, mitte ei kukuks toidult küpsemise ajal maha. Sellel on ka palju peenem magusus kui enamikul rafineeritud suhkrutel, võimaldades sellel rõhutada ja kergesti seguneda teiste maitsetega. Mett saab ka erineval määral karamelliseerida, nii et see võib anda kõike alates heledast läikivast kattest kuni rikkaliku tumeda kestani.
Kui meeglasuuri kasutatakse klassikaliste roogade (nt meeglasuuriga sink) valmistamiseks, segatakse see tavaliselt teiste koostisosadega. Sinep on üks levinud lisand, mis annab magususele vürtsika kontrapunkti. Mett läbilõikava teravuse lisamiseks kasutatakse happelist koostisainet, näiteks sidrunimahla või siidriäädikat. Paljudel juhtudel lisatakse ka pruuni suhkrut, et aidata meel kiiremini karamellistuda ja arendada teist tüüpi magusat maitset, mida mesi üksi ei suudaks saavutada.
Magusad küpsetised või leivad võivad kasutada mett iseenesest glasuurina, mis küpseb pealt kergelt magusaks, pehmeks kihiks. Seda saab segada ka muude koostisosadega, näiteks puuviljamoosidega, et saada värviline maitsestatud kate, mida saab kasutada juba valmis toote glasuurimiseks. Mõnel juhul võib meeglasuuri keeta ja lahjendada likööri või muu vedelikuga ning seejärel toidule valada, misjärel see jahtudes kristalliseerub ja moodustab magusa kleepuva katte.