“Sõna otseses mõttes” ja “piltlikult” on sõnad, mille esmased tähendused on vastandid. Mõistet “sõna otseses mõttes” võib aga kasutada ka hüperboolina, mis tähendab sama mis “piltlikult”. Peamise määratluse järgi tähendab “sõna otseses mõttes”, et väljend või fraas ei ole liialdatud ega ilustatud – see tähendab täpselt seda, mida sõnad viitavad. Mõiste “piltlikult” määratlus seisneb selles, et sõnad on metafoorilised – need on kõnekujund, mille eesmärk on anda edasi midagi, mis erineb nende otsesest tähendusest. Paljusid sõnu ja väljendeid saab kasutada nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.
Näited sõnasõnalistest fraasidest
Inimene võib kasutada sõna “sõna otseses mõttes”, et rõhutada, et see, mida öeldakse, on absoluutne tõde. Näiteks võib mees öelda: “Ma minestan verd nähes sõna otseses mõttes”, rõhutamaks, et ta ei tunne verd nähes lihtsalt ängistust, vaid kaotab teadvuse. Tüdruk võib öelda: “Mu õde võttis sõna otseses mõttes iga kleidi, mis mul kapis oli”, rõhutamaks, et tema õde ei jätnud kappi ühtegi kleiti.
Kõnekujundid
Kui inimene ütleb midagi, mida ei tohi võtta sõna-sõnalt – või mis tähendab täpselt seda, mida sõnad ütlevad – kasutatakse seda fraasi piltlikult. Näiteks võib poiss öelda: “Kui kuulsin väljas jäätiseautot, lendasin välisuksest välja ja tänavale.” Poiss muidugi ei lennanud, ta lihtsalt jooksis kiiresti, nii et sõna “lendas” kasutatakse piltlikult. Kui keegi ütleb: “Ma surin naerdes”, siis ta tegelikult ei surnud, seega on see fraas vaid kõnekujund.
Kui inimesed kasutavad kõnekujundeid, ei osuta nad neile sageli tähelepanu, eriti kui need on ilmselged. Näiteks naine ilmselt ei ütleks: “Ma külmusin surnuks, piltlikult öeldes”, sest kui ta oleks tegelikult surnuks külmunud, siis ta ei räägiks. Samuti ei peaks poisil, kes “välisuksest välja lendas”, märkima, et ta tegelikult lennata ei saa. Mõnikord on siiski vaja lisada lahtiütlus, näiteks „piltlikult öeldes”, et selgitada, kas midagi öeldakse sõna-sõnalt või piltlikult.
“Sõna otseses mõttes” kui hüperbool
Mõnikord tekib segadus, kui terminit “sõna otseses mõttes” kasutatakse hüperboolina, et liialdada sellega, mis ületab selle sõnasõnalise tähenduse. Kuigi mõned inimesed peavad seda sõna “sõna otseses mõttes” valeks, esineb see määratlus suuremates sõnaraamatutes. Selle kasutuse näide võib olla teatrikriitik, kes ütleb, et näitlejanna “varastas etenduse sõna otseses mõttes”. Lisamine „sõna otseses mõttes” rõhutab või liialdab tõsiasja, et näitlejanna oli etenduse tipphetk, selle asemel, et anda mõista, et ta oli süüdi teatud tüüpi varguses. Teine näide võib olla teismeline tüdruk, kes ütleb: “Ma tahtsin sõna otseses mõttes surra, kui mu vanemad peole ilmusid.” Sõna “sõna otseses mõttes” rõhutab pigem tüdruku piinlikkust, mitte ei anna mõista, et tal olid tegelikult enesetapumõtted.