Sõrmede surisemine võib olla mitme erineva seisundi tagajärg. Mõned levinumad põhjused on halb vereringe, diabeet ja lihasdüstroofia. Lisaks võivad seda tunnet kogeda ka inimesed, kes kannatavad karpaalkanali sündroomi all. Karpaalkanali sündroom on vaid üks paljudest närvikahjustustest, mis võivad põhjustada käte ja sõrmede kipitust.
Tuimus ja kipitus jäsemetes on üks paljudest diabeedi varajastest hoiatusmärkidest. Seda tunnet kogetakse tavaliselt sõrmedes, kätes ja jalgades ning seda nimetatakse sageli neuropaatiaks. Diabeediga inimestel tekib mõnikord sõrmede kipitus krooniliselt kõrgest glükoositasemest põhjustatud närvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. See seisund mõnikord väheneb, kui glükoosisisaldus hakkab normaliseeruma, kuid paljudel juhtudel võivad selle ilmnemiseks olla vajalikud ravimid ja suhkrusisaldust piiravad dieedid.
Sõrmede surisemine võib tuleneda ka käe pikema aja ühes asendis hoidmisest. See kehtib eriti siis, kui asend on ebamugav või ebamugav. Seda tüüpi kipitus on levinud ka säärtel ja jalalabadel ning on tavaliselt tingitud vereringe ajutisest piiramisest. Sõrmede uude asendisse viimisel taastub verevool tavaliselt kätte ja sõrmedesse ning kipitustunne väheneb. See seisund on tavaliselt lühiajaline ja seda ei peeta tõsiseks terviseriskiks.
Karpaalkanali sündroom tuleneb keskmise närvi kahjustusest, närv, mis kulgeb küünarvarrest kätte. Keskmine närv kulgeb läbi kõhre tunneli ja korduvad käeliigutused võivad mõnikord põhjustada kõhre tunneli kokkusurumist. Täiendav surve närvile võib mõnikord muuta käte ja sõrmede liigutused raskeks ja valusaks. Mõnel juhul võib keskmine närv kahjustuda, mis võib põhjustada kipitustunnet sõrmedes ja käes.
Mõnel juhul võivad sõrmede surisemise põhjuseks olla piiravad riided või ehted. Liiga väikeste sõrmuste või käevõrude kandmine võib takistada käte või sõrmede vereringet. See võib põhjustada tuimust ja kipitust. Paljudel juhtudel võivad käed või sõrmed, mis ei saa piisavalt vereringet, olla teiste kehaosadega võrreldes heledamad.
Inimesed, kes kogevad sageli sõrmede surisemist, peaksid tõenäoliselt arsti poole pöörduma. See võib eriti kehtida kipituse korral, mis ei kao sõrme liigutamisel. Mõnel juhul võivad need kipitused anda märku tõsistest vereringe- või närvisüsteemi häiretest.