Plaadisong tekib siis, kui selgroolülide vahel geelitaolist vedelikku hoidev ümbris – tuntud kui seljaketas – rebeneb ja surub vastu selgroo närve. Mõiste “sogarne ketta eend” on tegelikult vale nimetus, kuna eend ja herniatsioon on kaks erinevat seisundit. Väljaulatuvus tekib siis, kui lülisamba ketas paisub väljapoole, kuid geelitaoline vedelik ei lahku ketast. Teisisõnu, lülisamba ketas ei rebene, mida nimetatakse herniaks. Kui inimesed mainivad ketta eendit, viitavad nad tegelikult ketta eendile, mitte herniale.
Mõiste “herniated disc eend” taga jääb samaks: geelitaoline vedelik sisaldub kapslis ja kui see kapsel paisub väljapoole, tekib eend. Kui see eend viib rebenemiseni, on tekkinud ketta song. Need seisundid on põhjustatud lülisamba kokkusurumisest, mis võib juhtuda, kui selg kannatab otsese trauma, ebamugava keerdliigutuse või lülisamba ketta enda järkjärgulise lagunemise. Song või ketta eend – tuntud lihtsalt kui ketta eend – võib põhjustada muid terviseprobleeme, nagu ishias, alaseljavalu, kroonilised peavalud ja jalavalud.
Regulaarne raskete raskuste tõstmine võib põhjustada ketta songa või ketta väljaulatuvuse. Lülisamba pidev kokkusurumine võib tekitada lülisamba kettale liigset pinget, mis võib põhjustada punni või rebenemist. Sportlased kannatavad sageli lülisamba regulaarse koormuse tõttu ketta songa ja regulaarsed keerdliigutused võivad samuti kaasa tuua ketta songa või eendumise tõenäosuse. Vigastused ei piirdu ainult sportlastega, kuid pikad istumise või seismise perioodid võivad põhjustada ka selgroo kompressiooni. Autoõnnetused või kukkumised võivad samuti põhjustada otsese trauma, mille tulemuseks on selgroo kokkusurumine.
Halb kehahoiak kontoritoolis istudes võib põhjustada ketta songa, eriti kui inimene ei tee regulaarselt trenni. Kui lihased nõrgenevad, ei saa nad enam toetada selgroogu nii, nagu nad on ette nähtud. Sel juhul on lülisamba kokkusurumine tõenäolisem, eriti kui kontoritool ei paku piisavat tuge nimmepiirkonnale, samuti kaela- ja õlatuge. Regulaarne treeningrutiin, mis tugevdab keha süvalihaseid – st alaselja lihaseid, kõhulihaseid ning puusa- ja kubemelihaseid – võib aidata vältida ketta songa või eendi teket tulevikus. Regulaarne venitamine võib samuti aidata hoida lülisamba lihaseid tervena ja elastsena, mis omakorda hoiab ära lülisamba kokkusurumise.