Zona fasciculata toimib neerupealiste koore keskmise osana. Mõiste esimene osa “tsoon” tähendab tsooni. Fasciculata on viide sidekirmele ehk sidekirmele, närvikiudude kimpule. Zona fasciculata on tähelepanuväärne oma rolli poolest keha erinevates metaboolsetes funktsioonides.
Glükokortikoidide tootmine on zona fasciculata põhifunktsioon. Glükokortikoid on neerupealiste koores leiduvate steroidhormoonide kategooria, mis aitab kaasa glükoosi metabolismi reguleerimisele. See aine, mida zona fasciculata tekitab, aktiveerub eriti stressiperioodidel, eriti vastusena ohtudele. Seda nimetatakse tavaliselt võitluseks või põgene vastuseks. Glükokortikoide toodetakse ka siis, kui neid on organismis liiga vähe.
Inimestel toodab zona fasciculata peamiselt kortisooli. Tuntud ka kui hüdrokortisoon, on see inimese kõige olulisem glükokortikoid. Selle põhjuseks on asjaolu, et see suurendab glükoneogeneesi kaudu veres glükoosisisaldust, et saada keha peamisest energiaallikast piisavalt. Samuti aitab see kaasa luukoe moodustumisele, süsivesikute ja valkude ainevahetusele ning südame-veresoonkonna funktsioonidele.
Zona fasciculata on osa neerupealise koorest, mis on neerupealiste näärme välimine kiht. Neerupealiste koor ei ole ainult glükokortikoidide, vaid ka mineralokortikoidide tootmise koht; need on ka steroidhormoonide klass. Zona fasciculata asub zona glomerulosa vahel, mis toodab mineralokortikoidi aldosterooni; ja zona reticularis, mis toodab androgeene.
Liigne kortisooli tootmine zona fasciculata’st võib aga põhjustada negatiivseid tagajärgi. Tavaliselt põhjustab see Cushingi sündroomi, mis on hormoonihäire, mis on seotud kortisooli kõrgenenud tasemega veres. Seda tuntakse ka kui Itsenko-Cushingi sündroomi, hüperadrenokortikismi või hüperkortikismi. Mõnel juhul kaasnevad kortisooli üleküllusest põhjustatud Cushingi sündroomiga McCune-Albrighti sündroomi sümptomid, mille tunnuste hulgas on ka hormonaalsed probleemid.
Sellise ületootmise käivitavad kaks tingimust. Neerupealiste kasvajate ehk adenoomide areng põhjustab steroidhormoonide suurenenud tootmist. Samuti võib zona fasciculata’s tekkida hüperplaasia ehk rakkude proliferatsioon, mille tulemuseks on produktiivsuse suurenemine.