Youngberry on hübriidmarjade eriliik, mis on saanud nime selle USA Louisiana aretaja Byrnes M. Youngi järgi, kes lõi taimetüve esmakordselt 1905. aastal ja lasi selle botaanikaturule 1926. aastal. Young lõi selle tüve Austini jõge ületades. -Mayesi kastepuu muraka ja vaarika hübriidiga, mida tuntakse kui fenomenaalset, ja sellest ajast on sellele antud botaaniline nimi Rubus cecaesius. Austin-Mayesi kastemari kui üks selle vanemtaimedest oli eriline, okasteta kastemarja tõug, mille lõi 1912. aastal WP Austin USA-s Texase osariigis. Kui enamik taimi on haploidid, millel on üks kromosoomikomplekt, siis noormari on oma keerulise päritolu tõttu heksaploidne, millel on kuus korda rohkem kromosoome kui tavalisel haploidil. Maailma populaarsed piirkonnad, kus noort marja kasvatatakse, on Austraalia, Lõuna-Aafrika ja USA lõunaosa.
Noormarjataim annab suvel mustjaslillasid marju. Taim ise jõuab küpsuseni, kus umbes kolmeaastase kasvu järel tekib pidev marjavaru. Noorte marjade keppe saab treenida võredeks või seinteks kasvatama ja need võivad ulatuda 20–23 meetrini.
Enamiku õis- või viljataimede kasvutingimused hõlmavad sageli regulaarset väetamist ja noormari pole erand. Mulda, kuhu noor marjapõõsas istutatakse, on soovitav anda esmalt orgaanilist või sünteetilist väetist ning kevadel multšida, et juured säiliksid niiskuse tõustes suveks. Multšimine koos vanade varte äralõikamisega, kui taim kannab vilja, suurendab toodetavate marjade hulka.
Mitut tüüpi kahjurid ja hallitusseened võivad marjataimi üldiselt kahjustada. Noorte marjade jaoks on probleeme tekitavate putukate hulgas lehetäid, lehemäed ja mõned mardikate tüved. Taime ründab ka halli värvi hallitus, mis kasvab niiskes keskkonnas otse marjadel.
Marjad võivad oma välimuse poolest erineda. Noort marja peetakse üldiselt muraka tüveks, kuna see on vili, mida see kõige rohkem meenutab. Sellel on aga vähe seemneid ja sügav veini värvus, mis muudab selle atraktiivseks lisandiks salatitele ning moosi ja tarretise koostisosana. Marja südamik on ka üsna väike, mistõttu on see säilitatavate hoidiste purustamisel vähem problemaatiline. Nagu enamiku tumelillade marjade ja puuviljade puhul, on ka marjas palju A-, B1- ja C-vitamiini ning puuviljapektiini, mis teadaolevalt alandab kolesteroolitaset.