Tuiber ehk Numenius phaeopus on kurvitsaliste lindude hulka kuuluv suur kahlaja. Täiskasvanud tuibrid on 15–18 tolli (37–45 cm) pikad, kaaluvad umbes 10.9–17.4 untsi (310–493 g) ja nende tiibade siruulatus on 30–36 tolli (76–90 cm). Välimuselt on tuiber hallikaspruunist pruunini, pikkade jalgade ja silmatorkavate tumedate triipudega peas. Selle kõige silmatorkavam füüsiline omadus on selle pikk nokk, mis on umbes 2.0–3.5 tolli (5–9 cm) pikk ja kõverdub allapoole. Ehkki täiskasvanud emastel on kõige pikemad nood, kasutavad mõlemad sugupooled neid toidu otsimisel sügavale maasse torgamiseks.
Geograafiliselt on tuiber üks enim levinud kaldalinde maailmas. Seal on neli erinevat alamliiki ja igaüks elab oma eraldi geograafilises piirkonnas. Üks pesitseb Põhja-Ameerikas, ülejäänud kolm alamliiki pesitsevad kas Lõuna-Venemaal, Ida-Siberis või kaares Loode-Siberist Islandini. Tuiberliigid pesitsevad neis arktilistes ja subarktilistes piirkondades ning rändavad seejärel talvel Aafrika rannikule, Lõuna-Aasiasse kuni Austraaliani ning Lõuna-Ameerika või Põhja-Ameerika lõunaosa rannikule.
Rändmisel liigub tuiber peamiselt mööda rannikuid ja ookeane kulgevaid marsruute. Vihmalised rändavad öösiti suurtes parvedes, kusjuures rände ajastus sõltub soost ja vanusest. Kõigepealt rändavad emased, seejärel isased ja lõpuks noorloomad. Selle rände ajal võivad mõned tuigerliigi esindajad lennata kuni 2,500 miili (4,000 km) kaugusele.
Elupaik, mida vingerpuss eelistab, sõltub sellest, kas nad pesitsevad, rändavad või talvitavad. Kui nad pesitsevad, meeldivad tuiblastele nii niisked kui ka kuivad alad, nagu rabad, nõmm või tundra. Rändeldes eelistavad nad niiskeid alasid, nagu loodete või sood. Talvitamiseks meeldivad vingerpussidele mõõnad, kuid nad jäävad ka madalatesse soodesse ja lühikestele rohumaadele.
Nende toitumine sõltub ka sellest, kus nad rändetsüklis on. Pesitsedes söövad nad putukaid ja marju, mida nad leiavad subarktiliselt ja arktiliselt. Kui nad rände ajal rannikul peatuvad, kasutavad nad oma pikki arve, et otsida liivast või mudast usse, krabisid või vähilaadseid.
Pesitsusperiood kestab hiliskevadest suve keskpaigani. Pesad kraabitakse välja kas maapinnast või samblast ja vooderdatakse lehtedega. Emaslind muneb kolm kuni viis muna, mis kooruvad 24-28 päeva jooksul. Mõlemad vanemad hauduvad mune ja hoolitsevad tibude eest.