Võrdsete võimaluste poliitika on reeglite kogum, mis annab kõigile õiglase võimaluse. Sellised poliitikad töötatakse tavaliselt välja selleks, et vältida diskrimineerimist töökohal. Nad dikteerivad nii töötajate kui ka tulevaste töötajate õigusi ja kaitset. On tavaline, et need poliitikad on koostatud föderaalseaduste alusel.
Nii ajalugu kui ka praegused sündmused tõestavad, et kui seda takistavad eeskirjad puuduvad, otsustavad mõned inimesed, keda palgata, keda edutada ja kui palju inimestele tuleks maksta, lähtudes sellistest teguritest nagu rass, sugu ja religioon. See ei ole mitte ainult ebaõiglane, vaid sellel on ühiskonnale ka palju kahjulikke mõjusid. Diskrimineerimise tagajärjed töökohal võivad olla nii negatiivsed, et enamikus arenenud riikides on riiklikul tasandil olemas lai valik diskrimineerimisvastaseid õigusakte.
Üks föderaalsete diskrimineerimisseaduste probleem on see, et need sisalduvad sageli erinevates õigusaktides. Teine probleem on see, et isegi kui seadused on olemas, on nende rakendamiseks sageli vaja erinevaid jõupingutusi. Sellisena on tavaline, et madalama tasandi valitsused ja erasektori tööandjad töötavad välja võrdsete võimaluste poliitika, mis hõlmab föderaalseadusi kollektiivsemas küsimuses. Mõnel juhul hõlmavad need eeskirjad eeskirju, mis on rangemad kui föderaalseadustes sätestatud.
Võrdsete võimaluste poliitika üks peamisi eeliseid on see, et see pakub tavaliselt vahendeid probleemide mugavamaks lahendamiseks. Kui näiteks diskrimineerimist käsitlevad õigusaktid jäetaks föderaalsele tasandile, peaks kaebuse esitaja üldjuhul võtma ühendust vastavate föderaalvõimudega või esitama hagi föderaalkohtusse. Kui ka madalamad valitsustasandid rakendavad võrdsete võimaluste poliitikat, ei pea üksikisikud oma probleeme föderaalse protsessi kaudu võtma.
Samuti, kui tööandja töötab välja võrdsete võimaluste poliitika, näitab ta üles pühendumust õiglusele. Veelgi olulisem on see, et ta annab endale volitused tekkida võivate probleemide lahendamiseks. See võib muuta asja käsitlemise veelgi mugavamaks, sest kaebuse esitanud poolel ei pruugi olla vaja üldse juriidilist protsessi läbida. See süsteem toimib ka tõhusama heidutusvahendina, kuna kaebuse esitanud poolel võib olla õigus tõstatada küsimust korraga mitmel tasandil.
Võrdsete võimaluste poliitika väljatöötamisel on üldiselt välja toodud ka rikkumiste tagajärjed. Enamasti on rangete juhiste asemel võimalus, et inimest võidakse karistada mitmel viisil. Olenevalt rikkumise raskusastmest on mõnes jurisdiktsioonis võimalus, et võrdsete võimaluste poliitika jämedate rikkumiste eest võidakse isikule karistada tõsine kriminaalkaristus.