Vimba on Euroopas levinud kalaliik. See on üks Cyprinidae sugukonna liikmetest, kuhu kuuluvad ka karpkala, oga- ja kääbuskala. Vimba leidub tavaliselt Musta, Kaspia ja Läänemerre voolavates vetes.
Vimba keskmine kaal on 2–6.5 naela (1–3 kilo). Selle küpriniidi maksimaalne pikkus on umbes 20 tolli (50 cm). Kala selja värvid ulatuvad punakaspruunist kuni hallikassiniseni. Küljed omandavad hõbedase tooni ja kõht on kollakat värvi.
Vimba ja teiste selle perekonna kalade huvitav omadus on see, et neil pole hambaid ega kõhtu. Kala kasutab toidu purustamiseks neeluhambaid, mis asuvad kõri tagaosas. Selle liigi peamine toiduallikas on koorikloomad, teod ja veeputukad. Samuti võivad nad toituda jõepõhjast pärit tigudest või taimestikust.
Vimbal on väga hästi arenenud kuulmismeel. Sellel kalaliigil, nagu kõigil küpriniididel, on Weberi aparaat. See anatoomiline tunnus on pisikeste luude kogum, mis ühendab sisekõrva ujupõiega.
Ujumispõis on tunnus, mida leidub ainult raiuimelistel kaladel. See koosneb kahest seljapiirkonnas paiknevast kotist. Kotid on täidetud gaasiga ja aitavad kaladel tõusta ja laskuda erinevatesse veesügavustesse.
Seda kala leidub tavaliselt Euroopa jõgesid toitvate jõesuudmete soolases vees. Kevadel rändab kudema magevette. Täpne aeg varieerub olenevalt piirkonnast. Enamik kudevaid isaseid on kahe-kuueaastased, kudevad emased aga tavaliselt kolme- kuni seitsmeaastased. Vimba maksimaalne eeldatav eluiga on ligikaudu 15 aastat.
Munad munetakse madalasse vette jõepõhja ning neid võib asetada liivale, kruusale või veealuste taimede juurtele. Pärast kudemisprotsessi lõppu liigub vimba tagasi riimvette kuni järgmise kevadeni.
Vimba on Euroopa ja Aasia tarbijate seas hinnatud toiduallikana. Kutselised kalurid püüavad seda liiki sissevoolavate jõgede suudmest talve lõpus ja varakevadel. Leedus toimub mais Nemunase jõel iga-aastane festival, millega tähistatakse selle liigi iga-aastast kudemisaega.