Verbaalne sujuvus on termin, mida kasutatakse selleks, et kirjeldada kiirust, millega keegi suudab sõnu luua. Seda tüüpi sujuvuse teste kasutatakse teatud tüüpi neuroloogilistes hinnangutes patsiendi kohta teabe kogumiseks ning mõnikord kasutatakse neid ka psühholoogilistes profiilides ja eksamites. Oluline on olla teadlik, et sellistel testidel ei ole läbitud/mittetulemuslikku hinnet ning kõrge või madal verbaalne sujuvus ei pruugi olla korrelatsioonis intelligentsusega.
Suulise keeleoskuse testis antakse kellelegi viip ja lühike ajavahemik, mille jooksul vastata. Näiteks võidakse patsiendil paluda luua 60 sekundi jooksul loomade loend või P-ga algavate sõnade loend. Testi administraator märgib üles, kui palju sõnu genereeritakse, ja võib ka märkida, millised sõnad ilmuvad. Kui ajavahemik on möödas, ei pea patsient uusi sõnu looma. Mitmed uuringud on näidanud, et enamikul patsientidest on testi alguses toodetud sõnade arv suurem kui testiperioodi lõpus.
On mitmeid asju, mis võivad põhjustada verbaalse sujuvuse vähenemist. Mõnedel arengupuudega inimestel on sujuvus madalam ja see väheneb ka siis, kui inimestel on neuroloogilisi probleeme. Traumaatilised ajukahjustused, vähid, degeneratiivsed neuroloogilised haigused ja lihtne vananemine võivad kõik põhjustada verbaalse sujuvuse vähenemist. Kuna neuroloogid teavad, millised ajupiirkonnad on sõnade väljendamisega seotud, võib sujuvuse vähenemine või madal algtaseme määr viidata sellele, et mõnes neist piirkondadest võib olla probleeme.
Inimesed võivad olla äärmiselt intelligentsed ja mitte väga ladusad verbaalselt ja vastupidi. Seega ei ole seda tüüpi testid head intelligentsuse mõõdikud, kuigi need võivad ennustada suhtlemisoskust ja suutlikkust kiiresti reageerida verbaalses suhtluses. Kõrge verbaalse ladususega inimesed võivad ka kiiresti kirjutada, kui nad on kirjaoskajad. Need testid ei testi ka verbaalse töötlemise kiirust ja võimalust.
Mõned psühholoogilised profiilid võivad selliseid teste kasutada ja neid eksameid on spetsiaalselt kasutatud uuringutes, et saada rohkem teavet aju toimimise kohta. Ilmselgelt kipub laste arenedes nende verbaalne sujuvus suurenema, kuna nad omandavad rohkem sõnu ja õpivad rohkem tundma mõisteid. Laste keelearengu uurimine võib anda huvitava ülevaate sellest, kuidas aju areneb ja mis juhtub siis, kui ajus ei teki ühendusi või kui areng läheb mingil põhjusel valesti. Neid teste saab kasutada ka neuroloogilise seisundi taastumise või edenemise hindamiseks.