Ventraalne juttkeha on aju osa. See on osa aju struktuurist, mida nimetatakse juttkehaks ja mis on omavahel seotud limbilise süsteemiga. Arvatakse, et ventraalne juttkeha omab mõningast osalust motoorses liikumises, aga ka mõningaid emotsionaalseid reaktsioone, eriti neid, mis on seotud naudingu ja käitumusliku motivatsiooniga.
Striatum, tuntud ka kui neostraatium või striaat tuum, on subkortikaalne struktuur, mis tähendab, et see asub sügaval ajus. See asub eesajus, mis on otsmikupiirkonna eesmise luu taga. Striatum on koondnimetus mitmete ajustruktuuride ühendamiseks, mis koos moodustavad osa sügavast ajustruktuurist, mida tuntakse basaalganglionidena. Neostraatium on halli-valgetriibuline ainemass, mis paikneb mõlemal ajupoolkeral taalamuse ees. Ajupoolkerad on aju kaks poolt ja need on jagatud joonega, mida nimetatakse pikisuunaliseks ajulõheks.
Selja juttkeha asub ventraalse juttkeha kohal. Sõna “dorsaalne” tähendab “üleval” või “peal” ja “ventral” tähendab “all” või “all”. Ventraalne juttkeha asub dorsaalse juttkeha alumisel küljel. Need on üksikud struktuurid, mis on omavahel seotud ja mõlemad moodustuvad teiste struktuuride vastastikuse sidumise teel.
Struktuurid, mida nimetatakse sabatuumaks ja läätsekujuliseks tuumaks ehk läätsekujuliseks tuumaks, moodustavad koos dorsaalse juttkeha. Sabatuum on pikk, kumer halli aine mass. Läätsekujuline tuum koosneb struktuuridest, mida nimetatakse globus palliduseks ja putameniks. Mõlemad läätsekujulise tuuma struktuurid koos sabatuumaga moodustavad striaatkeha ehk vöötkeha, mis on ühtlasi ka dorsaalne juttkeha.
Kaks struktuuri, mis moodustavad ventraalse juttkeha, on tuum accumbens ja haistmistuberkul. Nucleus accumbens, mida nimetatakse ka accumbensi tuumaks, leidub sabatuuma peas ja putameni esiosas. Mõlemad ajupooled sisaldavad ühte tuum accumbens, mis jaguneb kaheks struktuuriks: nucleus accumbens core ja nucleus accumbens kest.
Ventraalse juttkeha teine osa, haistmistuberkulaar, on väike ovulaarne piirkond, mis asub ajupoolkerade põhjas. Lõhnatuberklil on osa haistmises ehk haistmismeeles. See sisaldab granuleeritud rakke, mida nimetatakse Calleja saarteks. Primaatidel leidub Calleja saari enamasti nucleus accumbens’is, kuna haistmismugul on palju väiksem kui teistel loomadel.