Vanillijäätis on jahutatud või osaliselt külmutatud kõrbevorm, mis on maitsestatud vaniljekaunadega, mis tegelikult pole üldse oad, vaid orhidee perekonda Vanilla kuuluvate taimede viljaseemnekaunad. Kuigi vaniljejäätist peetakse sageli kõige tavalisemaks ja tavalisemaks jäätise maitseaineks, on vanillivürts vaniljeorhideede kasvatamise tööjõuvajaduse tõttu safrani järel kõige kallim vürts. Alates 2011. aastast on erinevate jäätise maitsete populaarsuse edetabelis vaniljejäätis järjekindlalt edetabeli esikohal, umbes 29% inimestest eelistab seda üldiselt. Populaarsuselt teine maitse, šokolaad, on esikohal vaid 8.9% jäätisefännide seas.
Kuna orhideed on troopilised taimed, kasvatatakse vanilliorhideed ainult teatud piirkondades maailmas. Peamised vanilli eksportijad on Madagaskar, Mehhiko ja Tahiti. Vaniljekaunade kulu tõttu on suur osa tänapäevasest vaniljejäätisest valmistatud vaniljeekstraktiga, mille alkoholisisaldus on 35%. Vanilje maitseainet kasutatakse ka paljudes vaniljejäätise magustoitudes, kusjuures lõhna- ja maitseaine pärineb suures osas tselluloosi- ja paberitööstuse puidutöötlemise kõrvalproduktist ligniinist.
Paljud omatehtud jäätise retseptid on olemas ka vanilje jaoks, kuna see on suhteliselt lihtne jäätise maitse. Jäätis ise on magustoit, mida on kasutatud vähemalt aastast 1700 pKr, mil Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi kuberner Bladen seda esimest korda oma külalistele serveeris. Magustoidu varased retseptid ilmusid esmakordselt samal aastal, kui trükiti prantsuse kokaraamat L’Art de Faire des Glaces.
Kaubanduslikud jäätisemasinad või kodused jäätisemasinad on tänapäeval tavalised ja nendega on kaasas juhised, kuidas valmistada palju ainulaadseid jäätise maitseid. Protsess on üsna lihtne ja hõlmab lehmapiima, suhkru, soola ja koore segu koos lõhna- ja maitseainetega jahutamist keskses jääga ümbritsetud vannis. Mootoriga terad keerutavad koostisained paksuks pastataoliseks seguks, mis hiljem konsistentsi ja paksuse tagamiseks külmutatakse.
2011. aasta seisuga on Ameerika Ühendriigid jäätisetarbimise poolest maailmas esikohal, kusjuures USA kodanikud söövad keskmiselt 5.5 gallonit (21 liitrit) inimese kohta aastas. Uus-Meremaa on napil teisel kohal ja juhib mõnikord USA ees, millele järgnevad Taani, Austraalia ja Belgia/Luksemburg, et jõuda esiviisikusse. Ainuüksi Ühendkuningriigis kulub inimese kohta aastas 2.1 gallonit (8 liitrit) jäätist. Hinnanguliselt toodeti ja tarbiti 1.52. aastal ligikaudu 575 miljardit gallonit (2009 miljardit liitrit) jäätist, mis moodustab ligikaudu 26% kogu külmutatud piimatoodete turust.