Tuntud ka kui turustuskulud, on turustuskulud teatud tüüpi ärikulud, mis on seotud valmistoodete transportimisega tootja rajatistest kohtadesse, kus need lõpuks tarbitakse. Seda tüüpi kulu võib esineda mitmel erineval kujul, olenevalt müügi lõpuleviimiseks kasutatud strateegiatest ja vahendajatest, mida võidakse kasutada tarneprotsessi osana. Ostjale teenuse üleandmisel on võimalik lisaks kaubale kanda ka turustuskulusid.
Üks lihtsamaid näiteid turustuskulude kohta on näha, kui tegemist on otsemüügiga. Otsemüügi protsess tähendab suhtlemist tootja kui müüja ja tarbija kui ostja vahel. Selle rakendusega esitab ostja tellimuse otse müüjale, ilma et ükski jae- või hulgimüüja oleks vahetusvahendi osana. Kui müüja on tellimuse vastu võtnud, korraldatakse ostetud kaupade tarnimine otse ostjale, tavaliselt posti, kullerteenuse või kaubaliini kaudu. Need kulud võib kanda müüja või kanda need üle ostjale ostukokkuleppe osana.
Turustuskulude ulatus võib hõlmata muid kulusid peale transporditasude. Juhul, kui transiidi ajal on vaja mingit erikäsitlust, võidakse hinnata ka neid lisakulusid. Olukordades, mis hõlmavad kiiret kohaletoimetamist (nt üleöö tarnimine), arvestatakse neid kulusid tavaliselt tavapärasest suuremaks. Isegi olukordades, kus on vaja spetsiaalset pakkimist, et tagada kauba kahjustamata jõudmine ostja asukohta, võib neid tasusid lugeda osaks turustuskuludest.
Olenevalt äritegevuse iseloomust võib osa või kõik turustuskulud kanda tootjale. Mõnikord juhtub see otsemüügiga, mille puhul müüja pakub tarbijale tasuta kohaletoimetamist osana tootjaga äritegemise stiimulist. Seda tüüpi kokkuleppe puhul on müüja tavaliselt sõlminud mingisuguse mahuostu lepingu, mis võimaldab tarnida kaupu oluliselt alandatud hindadega, mis omakorda aitab piirata turustuskulusid. Teised ettevõtted lepivad erinevate tarnijatega läbi ka transpordi eritasude üle, kuid vähendavad kulusid oma klientidele transpordi- ja käsitlustasudena, mida hinnatakse tellimuse esitamise ja vastuvõtmise ajal.
SmartAsset.