Investeerimisel on optsioon leping, mis annab ostjale õiguse osta või müüa vara, näiteks aktsia, kokkulepitud hinnaga millalgi tulevikus. Barjääroptsioon on optsiooni eriliik, mille puhul ostu- või müügiõigus sõltub optsiooni aluseks oleva aktsia hinna teatud muutusest. Lihtne näide võib olla olukord, kus investor soovib osta optsiooni teatud ettevõtte aktsiate ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga, kuid ainult siis, kui aktsiate tegelik hind tõuseb üle teatud taseme. Kuna tõkkeoptsioonid annavad investorile vähem õigusi kui tavalised optsioonid, on barjäärioptsioonide hind alati madalam kui samade aktsiate samaväärse optsiooni hind ilma tõkketa.
Barjäärivalikutel on kaks peamist variatsiooni, “sisse” ja “välja” valikud. In-optsioonid on esialgu passiivsed, see tähendab, et investoril ei ole algselt alusaktsiale õigusi, seega on optsioon sisuliselt väärtusetu. Kui alusaktsia saavutab barjäärioptsiooni valemis määratud hinna, siis optsioon aktiveerub. Kui alusaktsia ei saavuta kunagi optsiooni kehtivusaja jooksul määratud hinda, siis see aegub väärtuseta.
Valik „Väljas” käitub vastupidiselt. Selline optsioon hakkab kehtima aktiivse optsioonina, mida saab kasutada. Seejärel, kui alusaktsia ületab määratud tõkke kas üles või alla, olenevalt seadistatud täpsest barjäärist, siis optsioon aegub ja muutub nulliks.
Takistusoptsiooni allahindlus on seda tüüpi lepingu variatsioon. Seda tüüpi optsioonide puhul sisaldab leping klauslit, mis sätestab, et teatud tingimustel tehakse investorile väljamakse. See juhtuks siis, kui optsiooni aluseks olev alusaktsia kogeb barjääri, st ületab eelnevalt määratletud hinnataseme.
Teine variant on topelttõke valik. Selles lepingus on määratletud kaks eraldi tõkkesündmust, mitte ainult üks sündmus. Topeltbarjääri variandi puhul panustab investor, et alusaktsia hind jõuab ühele määratud tõkkehinnast. Topelttõkke valiku puhul on olukord vastupidine. Investor panustab sellele, et aktsia hind jääb kahe hinna vahele ega jõua kumbagi neist.