Teadmiste kogum on professionaalse organisatsiooni või rühma kontseptsioonide, teabe, tegevuste ja dokumentatsiooni koguhulk. Teave koondatakse raamatuks, ressursiks või veebiteegiks, mida selle rühma või organisatsiooni liikmed saavad kasutada. See teave sisaldab kogu terminoloogiat. Seda saab lühendada BoK või Bok ja see esindab nii erinevaid rühmi nagu geodeetid, arstid ja massöörid.
Teadmised esindavad millegi teadmise seisundit. Seda teavet saab omandada kogemuse või õppimise kaudu. Vaieldakse selle üle, kas õpitud kogemust loetakse tõesti teadmisteks või mitte, kuna teave on puhtalt teoreetiline. Teabekogu, näiteks entsüklopeedia, eesmärk on koguda võimalikult palju teavet ja teadmisi kõigi lugejate hüvanguks.
Teadmiste kogumi loomine on raamatukogu- ja infoteaduse (LIS) vorm. See jaguneb teabehalduse kaheks peamiseks alajaotuseks: teadmiste organiseerimine ja teadmiste esitus. Esimene on seotud teabe salvestamise, indekseerimise ja grupeerimisega. Viimane on seotud sellega, kuidas teavet lugejatele esitatakse; kas seda on lihtne mõista, on mõtet. Vorming, nagu raamatud, failid ja veebilehed, on samuti teadmiste esituse probleem.
Mitmekesised erialased ja akadeemilised rühmad kasutavad enda organiseerimiseks erinevaid teadmisi. Seda kasutavad sageli konkreetsed kutserühmad, nagu juristid, arstid ja inspektorid; sageli alajaotatud eriala või asukoha järgi. Seda kasutatakse selliste elukutsete esindamiseks nagu tarkvarainsenerid ja terapeudid. Teadmiste kogumi võib koostada ka ülikool või ülikooli osakond. Need on koostatud ka selliste mõistete ja mõistete jaoks nagu projektijuhtimine, infrastruktuuri reguleerimine ja ettevõtte juhtimine.
Kutsekogu liikmed uurivad iga teadmiste kogumit ja kinnitavad selle juht- või liikmesorganisatsioon. Selliseid väljaandeid saab teha liikmetele tasuta kättesaadavaks, avaldada Internetis või, sagedamini, müüa raamatuna. Ükski elukutse pole staatiline ega ka teave. Selliseid teadmisteraamatuid ajakohastatakse korrapäraste ajavahemike järel, et võtta arvesse uusi määrusi, tehnikaid, ideid ja seadusi.
Hea näide on Projektijuhtimise Assotsiatsiooni (APM) teadmiste kogum. See on jagatud mitmeks asjakohaseks alajaotuseks. Need alajaotised hõlmavad strateegia elluviimist, strateegia planeerimist, projektijuhtimist kontekstis ja juhtimist. Sellised teadmiste kogumid kujutavad endast praktilist juhendit või käsiraamatut ning on kasulikud uutele või vanadele liikmetele.
Võimalik probleem teadmiste kogumiga on see, et seda ei värskendata reaalajas. See tähendab, et pidevalt muutuvad seadused ja tehnikad ilmuvad alles pärast järgmist värskendust x aastate pärast. Samuti võib neile ülemäära loota, mis kahjustab innovatsiooni ja kogemuste kaudu iseõppimist.