Tarretatud veiseliha on spetsiaalne roog, mis on valmistatud soolatud veiselihast, mis segatakse želatiiniga ja valatakse pätsivormi. Vormimata pätsi võib Rootsi lauas välja panna külmade lihalõikude ja muude roogadega, samuti saab seda lõigata võileibadeks. Sellel retseptil on mitmeid piirkondlikke variatsioone ja see liharoog on üks suuremast roogade perekonnast, mis on valmistatud erinevatest lihast ja köögiviljadest, mis on vormitud želatiini abil plokkideks.
Tarretatud soolaveise valmistamiseks vajavad kokad esmalt soolaliha, veiselihatükki, mis marineeritakse soolvees ja seejärel keedetakse aeglaselt, et see pehmendada ja soolvee maitset esile tuua. Soolaveiseliha on paljude inimeste jaoks tihedalt seotud Iirimaaga, tänu soolalihale ja kapsale ning seda saab serveerida ka hakituna soolalihahashina või viiludeks viilutatuna võileivale ja muudele roogadele. Soolaveiseliha, nagu ka teiste soolalihade eeliseks on see, et korralikult kuivatatuna säilib see pikka aega ja mõnikord isegi toatemperatuuril.
Tarretatud veiselihas kasutatav soolatud veiseliha keedetakse ja seejärel purustatakse. Kui kokad soovivad kasutada ka hakitud köögivilju, segatakse need veiseliha hulka koos valitud vürtside ja ürtidega. Kokk lahustab želatiini külmas vees enne selle lisamist veiselihapuljongile, mida keedetakse; veiseliha ja köögiviljad segatakse puljongiga ja valatakse seejärel õliga määritud vormi, mis želatiini tardumise soodustamiseks jahutatakse.
Lõpptulemus on tahke päts, mida mõnikord nimetatakse tarretatud veiselihapätsiks või lihtsalt tarretatud veiselihaks. Pätsi serveeritakse tavaliselt mädarõika, hõrgutise ja muude maitseainetega ning see on mõeldud külmaks tarbimiseks. Tarretatud veiseliha on mõnikord Rootsi lauas koos muude tarretatud roogade ja vormilihaga ning mõnikord ilmub see külmroana ametlikuma toidukorra ajal.
Tarretatud maisi veiseliha maitse ja tekstuur ei ole igaühe maitse. Samuti peaksite teadma, et osa želatiinist hakkab soojaks muutudes oma sidemeid kaotama, mis tähendab, et tarretisega soolatud veiselihapäts võib liiga kauaks soojas kohas vajuma hakata ja inetu želatiinikogumik võib potentsiaalselt tekkida. vormi. Üldreeglina tuleks tarretatud veiseliha ja muid tarretatud toite hoida kuni serveerimiseni külmkapis ning pärast seda, kui inimesed on end ise aidanud, tuleb need uuesti jahutada. See hoiab ära želatiini katastroofid ja toidu kaudu levivad haigused.