Subkutaanne emfüseem viitab õhu või gaasi olemasolule nahakoe kihtides. Seisund tekib tavaliselt siis, kui õhk väljub kopsudest või hingamisteedest rebendi või punktsiooni kaudu. Inimene võib märgata turset kaelas ja rinnus ning käegakatsutavaid mullid, mis vajutamisel tekitavad pragunevat häält. Enamikul juhtudel ei ole subkutaanne emfüseem ise valulik ega põhjusta suuri tüsistusi. Algpõhjus on tavaliselt arstide peamine mure ja selle kiire ravi on vajalik tõsiste südame- või hingamisteede probleemide vältimiseks.
Paljud erinevad haigused ja vigastused võivad põhjustada nahaalust emfüseemi. Paljudel juhtudel on põhjuseks rindkere või kaela trauma. Lask, noahaav või kukkumise või autoõnnetuse nüri jõud võivad kõik kahjustada kopse või hingetoru. Rasked kopsuinfektsioonid, kroonilised haigused ja vähid võivad nõrgendada kopsukoe vooderdust ja põhjustada kopsude kollapsi. Mõnikord võib vigane operatsioon või valesti paigutatud rindkere toru põhjustada õhulekke ka rinnaõõnde.
Läbitungivast või nürist traumast põhjustatud nahaalune emfüseem ei ole tavaliselt tervishoiutöötajate peamine murekoht. Seisundit ei pruugita märgata või sellega tegelda enne, kui on võetud päästemeetmed verejooksu peatamiseks või kahjustatud kopsu taaspuhumiseks. Kui patsient on stabiilne, saavad arstid otsida emfüseemi märke.
Kõige sagedasemad sümptomid on kerge turse, valu rinnus ja kaelas ning hingamisraskused. Tavaliselt on pragunevad mullid tunda, neid liigutada ja naha all osadeks murda. Õhutaskute hulga ja täpse asukoha määramiseks võidakse teha rindkere röntgenikiirgus ja arvutitomograafia.
Enamikul nahaaluse emfüseemi juhtudest ei ole vaja otsest ravi. Õhumullid kipuvad mõne tunni jooksul iseenesest hajuma, kui kopsude ja hingamisteede probleemid on juba kõrvaldatud. Kui väike kogus õhku püsib, võib arst teha mitu väikest sügavat sisselõiget nahka, et gaasid saaksid välja pääseda. Kateetreid võib kasutada suurte õhukoguste tõmbamiseks rinnaõõnest ja ümbritsevast nahakoest.
Täiendav ravi võib osutuda vajalikuks, kui õhku jääb hingetorule või kopsudele liigseks surveks. Rinnaõõne välja imemiseks saab sisestada rindkere toru. Patsiendil võib tekkida vajadus kanda hapnikumaski või saada hingamistoru, kuni järgnevad kopsud ja hingamisteed parandatakse.