Subklaviaarter on suur suur veresoon, mis varustab hapnikurikka verega rindkere ja keha ülajäsemeid. Seal on parem- ja vasakpoolsed subklaviaararterid ning nad said oma nime sellest, et mõlemad asuvad rangluude all, mida tavaliselt tuntakse kraeluudena. Paremal kehapoolel pärineb subklaviaarter brachiocephalic arteri või tüve haruna, mida tuntakse ka nimetuse arterina. Otse aordikaarest hargneb vasakpoolne subklaviaarter. Kuigi parem arter ei hargne otse aordist nagu vasakpoolne, on selle päritolu, brachiocephalic arter, otsene haru aordist.
Subklavia arteri erinevatel osadel on erinevad nimed. Alustades parema arteri, mis on brachiocephalic arter, päritolu ja ulatudes esimese ribi välispiirini või servani, on subklaviaarter. Sektsiooni, mis ulatub esimese ribi servast kaenlaaluse või kaenlaaluseni, nimetatakse aksillaarseks arteriks. Aksillaarsest arterist küünarnuki paindeni ulatub õlavarrearterina tuntud jaotus, mis küünarnukist hargneb või hargneb allapoole kaheks arteriks – radiaal- ja küünarluuks. Olenemata erinevatest nimetustest on kõik sektsioonid sisuliselt parema või vasaku subklavia arteri osa.
Arterid on erineva suurusega, kuna need hargnevad igas suunas, et varustada hapnikuga küllastunud verd kogu kehale. Väikseimaid neist nimetatakse arterioolideks ja suurimaks on aordiks – kõigi selle veresoonte võrgustiku moodustavate harude päritolu, mis vastutavad vere transportimise eest südamest. Kõik arterid, välja arvatud kopsuarterid, kannavad hapnikurikast verd südamest eemale.
Südame pumpamise tõttu on arterites märkimisväärne rõhk ja seda rõhku võib tunda erinevates kohtades kogu kehas. Kui suur arter asub nahapinna lähedal ja ristub üle luu, on tunda iga lööva südame tõusu; see on sisuliselt see, mida pulss on. Inimese piisava vereringe kontrollimisel tunneb tervishoiuteenuse osutaja sageli pulssi, mis tekib radiaalarteris, mis on küünarvarres paikneva subklaviaarteri haru. Imikutel registreeritakse tavaliselt õlavarrepulss – pulss õlavarre õlavarrearteris.