Stresskurnatus on kombinatsioon füüsilisest ja emotsionaalsest kurnatusest, mis on pikaajaliste kõrge stressiolukordade tagajärg. Koos vähese puhkusega võib kurnatus olla väga kurnav. Inimesed, kes seda haigust põevad, tunnevad end ümbritsevate sündmuste üle hämmingut. Paljud kogevad ka pettumust ja abitust. Kui sellega ei tegeleta, võib see kaasa tuua täiendavaid terviseprobleeme.
Stress mõjutab immuunsüsteemi, mis on keha esimene kaitseliin haiguste vastu. Suured stressikogused vabastavad hormoone, mis pärsivad immuunsüsteemi. Lühiajaliselt ei pruugi sellel olla kahjulik mõju, kuid pikemas perspektiivis kahjustavad need hormoonid immuunsüsteemi. Stressi kurnatust on seostatud depressiooni, südamehaiguste ja suurenenud vastuvõtlikkusega nakkushaigustele.
Stress kurnatus mõjutab ka töö tulemuslikkust. Kurnatuse all kannataval inimesel võib õige otsuse tegemine olla väga raske. Ettevõtlusmaailmas nimetatakse seda seisundit sageli läbipõlemiseks. Mõned kõrge rõhuga töökeskkonnad ei võta piisavalt arvesse stressi, mistõttu on töötajatel raske oma vajadustest teavitada.
Stressiväsimus võib mõjutada igas vanuses, klassis ja ametis olevaid inimesi. Õpilaste puhul võib kõrge intensiivsusega koolitöö koos pikkade töötundidega olla ohtlik. Koduperenaised tegelevad sageli mitmesuguste raskete ülesannetega, sealhulgas laste eest hoolitsemisega ja majapidamisega. Teised inimesed võivad kogeda ainulaadset tegurite kombinatsiooni, mis põhjustab kurnatust.
Stressi kurnatuse vältimiseks tuleks kasutada stressijuhtimise tehnikaid, alustades piisavast tervislikust unest. Uneharjumuste parandamiseks on mitmesuguseid tehnikaid, alustades järjepideva unegraafiku seadmisest. On näidatud, et und parandab ka toidust, stimulantidest ja treeningust hoidumine vähemalt neli tundi enne magamaminekut. Magamistoas tuleks hoida rahulik, vaikne ja korralik, et aidata magajatel lõõgastuda. Õigesti puhates on palju lihtsam teha ratsionaalseid ja produktiivseid otsuseid.
Stress tuleks hoida ka juhitaval tasemel ja inimesed ei tohiks olla häbelikud oma vajadustest teavitamisel. Inimesed peaksid olema teadlikud sellest, mis neid häirib ja stressi tekitab, ning probleemidega tuleks tegeleda, mitte maha matta. Tasakaalustatud ja tervisliku eluviisi arendamine on hea stressijuhtimise tehnika ning inimesed peaksid pingutama, et suhelda ja luua sidemeid väljaspool oma stressirohket keskkonda. Tervislik toitumine on samuti kasulik. Mõned inimesed saavad kasu ka usupraktikatest, meditatsioonist või lõõgastavatest kehadistsipliinidest, nagu jooga.
Kui stressi suudetakse vähendada enne, kui inimene jõuab kurnatuse staadiumisse, on tulemuseks tõenäoliselt õnnelikum ja tervislikum elu. Mõnel juhul võib tervislikuma eluviisi rakendamiseks vaja minna professionaalset abi. Suurem teadlikkus stressi kurnatusest, eriti ettevõtte keskkonnas, on toonud kaasa selle all kannatavate töötajate suurema toetuse. See võib olla välditav seisund.