Spurlingi test on diagnostiline meetod, mis võimaldab tuvastada kokkusurutud närvi olemasolu kaelas. See hõlmab patsiendi pea ja kaela liigutamist teatud viisil, et hinnata hilisemat valu. Kaela ja käte valu on testis positiivne märk närvikompressioonist. Närvi kokkusurumise võimalikud põhjused on selgroolülide vigastus, ketta libisemine või lihasspasmid.
Valu kaelas või käes võib olla märk närvi kokkusurumisest lülisamba kaelalülides. Emakakaela selgroolülid on need, mis asuvad kaela piirkonnas ja hõlmavad seitset esimest selgroolüli, alates koljust kuni kaheksanda selgroolülini, mis kinnitub ülemiste ribide külge. Emakakaela selgroolülidest läbivad närvid on need, mis varustavad keha ülaosa, näiteks kaela ja käsi, tunnetusega.
Spurlingi testi jaoks istub patsient tavaliselt või lamab. Seejärel sirutab meditsiinitöötaja kaela vertikaalselt ja pöörab pea selle külje poole, millel patsient valu tunneb. Pärast pea pööramist avaldab meditsiinitöötaja pähe survet allapoole ja suurendab rõhku aeglaselt, kuni patsiendil ilmneb selline sümptom nagu valu, misjärel tuleb test peatada. Teised näidustused testi peatamiseks hõlmavad muid närvisümptomeid, nagu tuimus või kipitus. Kui kaasatud on emakakaela närvid, kipuvad need aistingud olema kaela ja käte piirkonnas.
Kui Spurlingi testi ajal tekib valu, mis on samasugune kui patsiendil varem, siis on näidustatud närvikompressioon. Kompressiooni võivad põhjustada mitmesugused meditsiinilised probleemid, sealhulgas lihasspasmid, selgroolülide luumurrud ja üksikute luude vahel padjanditena toimivate ketaste libisemine. Mõnikord annab Spurlingi test siiski valepositiivse tulemuse, kui patsiendil on lihaspinge või sidemeprobleemid, mis ei ole seotud närvikompressiooniga.
Seda tüüpi test võib põhjustada patsiendile tõsiseid kahjustusi, kuna vigastatud lülisamba liikumine võib olla ohtlik ja põhjustada halvatust. See risk suureneb, kui testi teostav spetsialist ei hoolitse eriti selle eest, et tekitada võimalikult vähe valu, mis on vigastuse tunnuseks. Sel põhjusel ei tohiks testi teha treenimata inimene ning võimalikke selgroovigastusi peaks uurima arst.