Sinoatriaalne sõlm on südamelihase osa, kust saab alguse iga südamelöök ehk kontraktsioon. Mõnikord nimetatakse seda SA-sõlmeks, see on südamestimulaator, mis kontrollib tõhusalt südame löögisagedust, kuigi seda mõjutab närvisüsteemi sisend. Südamelöögid levivad sinoatriaalsest sõlmest läbi ülejäänud südame juhtivuse süsteemi, et jõuda südamelihase kõikidesse osadesse, võimaldades kontraktsioonil toimuda koordineeritult. Sinoatriaalse sõlme probleeme saab parandada kunstliku südamestimulaatori abil.
Ühes südame ülemises kambris, mida tuntakse parema aatriumina, võib sinoatriaalne sõlm leida seina moodustavast lihasest. Nagu ülejäänud südame juhtiv süsteem, koosneb see spetsiaalsetest südamelihase kiududest, mis edastavad kiiresti elektrilisi impulsse. Juhtimissüsteem on oluline, kuna see tagab südame erinevate osade kooslöögi õiges järjestuses.
Täiskasvanud inimeste südame löögisagedus puhkeolekus on tavaliselt umbes 70 lööki minutis. Südame kokkutõmbumine toimub esmalt ülemistes kambrites ehk kodades, millele järgneb lühike viivitus alumistes kambrites ehk vatsakestes. See viivitus annab aega kodadel tühjeneda vatsakestesse, enne kui need kokku tõmbuvad ja saadavad verd kogu kehasse.
Kui südameimpulss on tekkinud sinoatriaalsest sõlmest, liigub see alla kodade seinte lihaste kaudu, põhjustades kodade kokkutõmbumist, kuni see jõuab piirkonda, mida nimetatakse atrioventrikulaarseks sõlmeks. Juhtivus atrioventrikulaarses sõlmes on suhteliselt aeglane. See põhjustab vajaliku pausi, enne kui impulsid jätkuvad allapoole läbi vatsakeste seinte ja toimub vatsakeste kokkutõmbumine.
Mõnikord võib haigus, näiteks südameatakk, peatada impulsside juhtimise kodadest vatsakestesse, põhjustades südameblokaadina tuntud seisundi. Kolmanda astme ehk täieliku südameblokaadi korral löövad kodad ja vatsakesed üksteisest sõltumatult. Vatsakesed löövad aeglasemalt, kuna saavad nüüd impulsse ainult atrioventrikulaarsest sõlmest. Esimese või teise astme mittetäieliku südameblokaadi korral viibib impulsside juhtimine kodadest vatsakestesse. Esimese astme südameblokaad põhjustab aeglast südamelööki ja teise astme tingimused, kus kodade kokkutõmbumine, kuid vatsakesed ei järgne alati.
Esimese astme südameblokaadi puhul ei ole tavaliselt ravi vaja. Seda ei põhjusta alati haigus ning seda võib leida noortel ja sportlastel. Teise astme südameblokaadi, kus vatsakesed katkendlikult kokku tõmbuvad, ravitakse mõnikord kunstliku südamestimulaatoriga. Kolmanda astme südameblokaad on raskem koos väsimuse, pearingluse ja minestamise sümptomitega; sel juhul on tavaliselt hädavajalik kunstlik südamestimulaator. Südamestimulaatori südamesse sisestamise operatsioon on väike protseduur ja seda saab läbi viia kardioloogiaosakonnas kohaliku tuimestuse all.