Shad, tuntud ka kui jõeräim, on Alosa perekonda kuuluv kalaliik. Nad on pärit Põhja-Ameerikast ja võivad elada nii soolases kui ka magevees. Seal on palju erinevaid tüüpe, sealhulgas Ameerika shad ja gizzard shad.
Selle kala paljude sortide hulka kuuluvad ameeriklanna, räim, räim ja hikkoriräim, aga ka heeringas ja heeringas. Mõned neist kaladest elavad ookeanis, teised aga värskes või riimvees. Erinevaid sorte võib leida nii Põhja-Ameerika ookeanides kui ka paljudes Põhja-Ameerika jõgedes. Mõned sordid ei sobi süüa ja neid kasutatakse peamiselt sportlikul kalapüügil ja seejärel lastakse lahti.
Paljud, ehkki mitte kõik, varrasordid on androomsed. See tähendab, et nad veedavad suure osa oma elust ookeanis, kuid naasevad kord aastas magevee jõgedesse kudema. Pole ebatavaline, et need kalad pöörduvad igal aastal tagasi jõkke, kus nad sündisid. Olenevalt piirkonnast võib kudemine toimuda juba novembris soojas kliimas või juuli lõpus jahedamas kliimas, näiteks Kanadas.
Ameerika shad on suurim sort ja ulatub tavaliselt 20–24 tolli (50.8–60.96 sentimeetrini) pikkuseks. Teadaolevalt on see aga kuni 30 tolli (76.2 sentimeetrit) pikk. Need kalad on hõbedased, nende külgedel on tumedad täpid ja nende alaküljel on teravad saelaadsed soomused. Suu sulgub V-kujuliselt, kusjuures alumine lõualuu ei ulatu ülemisest lõualuust kaugemale. Ameerika kala on tuntud ka kui valge, harilik või Atlandi kala, mis on populaarne toiduvalmistamiseks ja söömiseks.
Rõgakukku leidub Põhja-Ameerika idaosa jõgedes. Erinevalt androomsest ameerika võsast elutseb sink aastaringselt jõgedes ja veehoidlates. Neid kalu ei peeta söömiseks sobivateks, kuid neid püütakse sportimiseks ja kasutatakse söödana muude kalaliikide jaoks. Tavaliselt kasvavad need kalad 9–14 tolli (22.86–35.56 sentimeetrit) pikkuseks, kuigi võivad ulatuda 20 tolli (50.8 sentimeetrini) ja harva ületada 3 naela (1.36 kilogrammi). Nende soomused on pealt sinisinised, kuid muutuvad külgedelt ja alt valgeks.
Ajalooliselt oli shad väga populaarne kala nii ärilistel põhjustel kui ka spordis. Aja jooksul on nende arv Põhja-Ameerikas aga oluliselt vähenenud. See on peamiselt tingitud inimeste muudatustest nende elupaigas. Paisud takistavad kaladel kudemiseks üles jõge ujuda, samuti on kudemist takistanud veereostus. Neid ähvardab ka ülepüük.