Mis on SGOT-test?

Kui maks kahjustub, vabanevad ensüümid, mida nimetatakse aminotransferaasideks, vereringesse vabamalt. Ühte tüüpi neid ensüüme nimetatakse aspartaataminotransferaasiks (AST), mida nimetatakse ka seerumi glutamiinoksaloäädikhappe transaminaasiks (SGOT). Enne mõne ravimi väljakirjutamist või maksahaiguse kahtluse korral võib arst tellida rutiinse vereanalüüsi, mida nimetatakse SGOT-testiks, et veenduda, et see ensüüm pole veres liiga kontsentreeritud – see on selge signaal sügavamatest meditsiinilistest probleemidest.

Maksahaiguse või isegi hepatiidi kahtlusega lastel või täiskasvanutel on ühised sümptomid. Nende hulka kuuluvad kollatõbi või kollakas nahk, sügavkollane või isegi oranž uriin, sagedane iiveldus ja oksendamine ning isegi paistes kõhupiirkond. Neid sümptomeid võivad põhjustada ka teatud tüüpi ravimid, millest arstid peavad enne teiste ravimite väljakirjutamist teadma. Need ravimid võivad olla antibiootikumid, valuvaigistid nagu aspiriin ja ibuprofeen või mitmed ravimid, mis on ette nähtud kolesterooli, krampide, depressiooni ja kardiovaskulaarse pinge vähendamiseks.

Tellitakse SGOT-test, et näha, kas selle ensüümi liigne kogus verre eritub, mis viitab edasiste analüüside vajadusele. SGOT või AST esineb mitmes elundis, nagu süda, maks, neerud, lihased ja isegi aju. Kui testi ajal avastatakse kõrge tase, võib selle põhjuseks olla ühe või mitme nimetatud organi kahjustus.

Seevastu teist levinud maksaensüümi, mida nimetatakse alaniinaminotransferaasiks (ALT), leidub peamiselt maksas. ALT/SGPT vereanalüüs, mida nimetatakse ka seerumi glutamiinpüruviini transaminaasiks (SGPT), aitab arstidel kindlaks teha, kas maks või mõni muu organ on kahjustatud. Sageli sisaldab SGOT-test SGPT testi.

SGPT või SGOT testi käigus leitud ALAT või AST kõrge tase ei tähenda tingimata maksakahjustust. Teatud tüüpi lihaste kahjustused või pinged võivad põhjustada aminotransferaaside kõrgemat taset. Viirusliku hepatiidi tüved põhjustavad ka nende tasemete tõusu, nagu ka haruldased häired, nagu hemakromatoos, Wilsoni tõbi, tsöliaakia ja haavandiline koliit. Konkreetsele häirele lähemale jõudmiseks sunnib SGPT- või SGOT-testi käigus leitud punane lipp arste sageli tellima muid teste. Neid nimetatakse hüübimispaneeliks, albumiini tasemeks, trombotsüütide arvu ja bilirubiini testideks, mis analüüsivad täpsemalt, kuidas maksakahjustus on põhjustatud.